„Me näeme, et paikades üle Eesti on konkurentsiks ruumi nii sortimendi, nõustamise professionaalsuse, teenindusstandardite ja veel mitme nurga alt,“ ütles Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng pressile saadetud teates.

Hetkel on Ülikooli Apteegil Eestis 11 apteeki Tallinnas, Pärnus, Narvas, Saaremaal, Tartus, Viljandis, Mustlas, Jõhvis ja Lihulas ning kolm tervisepoodi Haapsalus, Keilas ja Viimsis.

Õiguskantsler tunnistas möödunud aastal põhiseadusega vastuolus olevaks ravimiseaduse sätted, mille algatasid 2005. aastal Marika Tuus ja Kaarel Pürg, ning mis keelavad uutele apteekidele lubade andmist linnades, välja arvatud juhul kui 3000 elaniku kohta on vähem kui üks apteek, ja linnast väljas olemasolevale apteegile lähemal kui 1 kilomeetri raadiuses.

Samad seadusemuudatused tõid kaasa ka apteekide asutamislubade liisuheitmised, kus tänaseks osaleb iga kord tuhandeid riiulifirmasid. 10. jaanuaril pöördus Õiguskantsler taotlusega Riigikohtu poole tunnistada apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastasteks.

Täna, 28. mail otsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda Õiguskantsleri taotlus vaagimiseks riigikohtu üldkogule.

Ülikooli Apteek alustas Eestis tegevust 2004. aastal ja kuulub Helsingi Ülikooli juurde 1755. aastal asutatud Yliopiston Apteekki gruppi.