Ülikriitiline saladokument Danske Banki asjus: Eesti ja Taani finantsinspektsioonid ignoreerisid hoiatusi ega teinud midagi rahapesu tõkestamiseks

 (80)
Kopenhaagen 18.09.2018
Danske Bank KopenhaagenisFoto: Andres Putting

Reutersi ajakirjanikel õnnestus näha Euroopa Liidu salajast dokumenti, kus seisab, et kuigi Venemaa keskpank hoiatas Eesti ja Taani finantsjärelevalvet aastatel 2007 ja 2013 miljardites dollarites kahtlase raha liikumisest läbi Danske Banki Eesti filiaali, siis suuresti neid hoiatusi lihtsalt ignoreeriti.

Selline on Euroopa pangandusameti (EBA) uurimise järeldus, mis esmakordselt heidab pilku sellele, millised olid kahe maa finantsjärelevalve puudused Danske Banki asjus.

EBA dokument näitas, et regulaatorid ei võtnud piisavalt tõsiselt Venemaa hoiatusi, milles EBA näeb Euroopa Liidu reeglite rikkumist.

Aprilli algul keeldus Euroopa Liidu pangandusjärelevalve, kelle allasutus on EBA, algatamast Euroopa Liidu reeglite rikkumise menetlust ja blokeeris edasise menetluse Eesti ja Taani finantsinspektsioonide vastu.

Reutersil ei õnnestunud saada kommentaare Venemaa keskpangalt ega Eesti ja Taani finantsinspektsioonidelt. EBA keeldus kommentaaridest.

26. aprilli kuupäeva kandev EBA kirjas Euroopa Komisjonile teatas EBA, et Eesti ja Taani finantsinspektsiooni tegevuses on puudused, kuid see ei tähenda, et Euroopa Liidu reegleid on rikutud.

Seotud lood:

Euroopa Parlamendi liige Sven Giegold, kes on ka parlamendi finantskuritegude komitee liige, kirjutas Euroopa Komisjonile, et viimane peab algatama Taani ja Eesti vastu Euroopa Liidu reeglite rikkumise menetluse.

„Meie jaoks pole Danske Banki juhtum lõppenud, ükskõik, mida otsustab EBA,“ ütles Euroopa Komisjoni õigusvolinik Vera Juorova pressiteatas. Ta ei lisanud, kas Euroopa Komisjon algatab või mitte antud juhtumi tõttu Euroopa Liidu reeglite rikkumise menetluse.

EBA dokumendis on kirjas, et vaid mõni kuu pärast seda, kui Danske Bank oli ostnud Soome Sampo pangalt Eesti äri 2007. aastal, saatis Venemaa keskpank hoiatused Eesti ja Taani võimudele.

8. juuni 2007. kuupäeva kandvas kirjas kahtlustas Venemaa keskpank, et Sampo panga kliendid osalevad püsivalt kahtlase taustaga maksetes, mis ulatuvad miljardite rubladeni kuus.

Keskpank juhtis tähelepanu, et Sampo kliendid olid valdavalt maksuvabade piirkondadest, sealhulgas Briti Neitsisaarte ja Suurbritannia omad. Need kliendid said Venemaa varifirmadelt makseid, millega ei kaasnenud reaalset kaupade liikumist ega teenuste osutamist. Pigem oli tegemist tõenäoliselt maksude vältimise ja rahapesuga.

EBA dokumendis on kirjas, et ei Eesti ega Taani finantsinspektsioonid ei käsitlenud piisava tõsidusega hoiatusi Venemaalt.

Kaks aastat pärast Venemaa hoiatusi teatas Eesti finantsinspektsioon, et Danske Bank on juurutanud rahvusvahelistelt kasutatavate kõrgeimate standardite vaimus meetmed rahapesu tõkestamiseks.

EBA leidis, et sellele vaatamata jätkusid probleemid panga Eesti filiaalis.

Teise kirja saatis Venemaa keskpank Eesti finantsinspektsionile 2013. aasta veebruaris, kahtlustades, et Danske banki Eesti filiaali mitteresidentidest klientide kaudu on pestud Venemaa kuritegeliku raha, kusjuures üksi 2011. ja 2012. aastal ulatusid kahtlased summad üle kolme miljardi dollari.

EBA järeldab dokumendis teise Venemaa kirja valguses, et Eesti ja Taani finantsinspektsioonid ei teinud vahepeal vähimatki märkimisväärset olukorra lahendamiseks.

Sellega on EBA dokumendi kohaselt kahe maa finantsisnpektsioonid rikkunud oma kohustusi Euroopa Liidu ees aastatel 2007 kuni 2014.

Antud perioodil oli kahe maa finantsinspektsioonidel võimalus riskidega tegeleda, kuid vaatamata identifitseeritavatele riskifaktoritele ei teinud finantsisnpektsioonid omavahel efektiivset koostööd ega võtnud ka eraldi ette sobivaid järelevalvetoiminguid, leiti dokumendis.

Finantsinspektsioonid hakkasid tegutsema alles 2015. aastal.