Ülirikaste riskifond Gild Arbitrage peab varasid müüma, et võlgu maksta
Võlausaldajate hulka kuuluvad näiteks suurärimees Marcel Vichmann, kes on GO ühistranspordiimpeeriumi üks omanik teeb äri ka koos Vjatšeslav Leedoga, ning CV Keskuse asutaja ja muidu internetiäris ilma teinud Raivo Hein. Võlausaldajate hulgas on ka vähem tuntud tegijaid, näiteks osaühingu D&D Holding omanik David Pärnamets, kes on aastaid tegelenud Leedu linnuliha müügiga Eestis.
Riskifondi Gild Arbitrage juht Tõnno Vähk aga omalt poolt lubab fondile kuuluvaid varasid vähehaaval müügiks ette valmistada ja võlakirju lunastada. Kas midagi jääb järgi nende Eesti ülirikaste rahast, mida fond õigupoolest kasvatama peaks, selgub ilmselt alles paari aasta pärast.
Kolmandal aastal intress 24 protsenti
Gild Arbitrage’i emiteeritud võlakirjade nimiväärtus on 22,66 miljonit eurot ehk 353,6 miljonit krooni. Võlakirjad peab Gild Arbitrage tagasi ostma hiljemalt 36 kuu pärast. Intress esimesel aastal 12 protsenti, teisel aastal 18 protsenti ning kolmandal aastal 24 protsenti, teatas fond oma pressiteates täna hommikul.
Sellised intressitasemed ei sarnane enam pikaajalise laenu intressile, vaid toob meelde pigem SMS-laenu, krediitkaardi või tarbimislaenu pealt makstava intressi. Sääraseid intressitasemeid näeb tavaliselt kõrge inflatsiooni ajal, kui aeg kahe suupoolega raha väärtust sööb. Kuid praegu on inflatsioon peaaegu olematult madalal tasemel ja pangad laenavad üksteisele aastaks ajaks eurosid intressiga 1,254 protsenti.
Juhul kui Gild Arbitrage osa võlakirju varem välja ei osta (see on neil siiski plaanis), peab fond võlausaldajatele maksma tuleval aastal 42 miljonit krooni, ületuleval aastal 64 miljonit krooni ja kolme aasta pärast 85 miljonit krooni. See teeb kokku 191 miljonit krooni ehk üle poole võlakirja väärtusest.
Fondijuhi tuju on nädalaga märgatavalt paranenud
Kui Eesti Päevaleht Online uuris telefoniintervjuus, mismoodi kavatseb fond leida raha, et võlakirjadelt säärast intressi maksab, kippus Gild Arbitrage’i fondijuht, investeermisettevõtte Gild Bankers partner Tõnno Vähk pigem küsimustele vastuseks vaikima ja otse küsimustele vastamisest kõrvale põiklema.
Kuid sellegipoolest paistis Vähi tuju olema vähem närviline kui möödunud töönädala lõpul, kui ta võlausaldajatelt korvi sai. (Gild Arbitrage’i möödunudnädalase pakkumise luhtumise peasüüdlasena on Äripäev nimetanud Marcel Vichmanni, kes Päevaleht Online’ile antud kommentaarides Gild Arbitrage’i suhtes üsna irooniline oli.)
„Me ei kavatse kuhugi minna, kavatseme edasi tegutseda senistes sektorites, kus varemgi. Fondil on oma määratud investeerimisstrateegia,“ rääkis Vähk Eesti Päevaleht Online’ile. „Oleme nendes sektorites, kus me oleme, teeme tööd niikaua, kui saavutame tulemusi. Ei hakka ennustama, mis on selle töö täpne tulemus.“
Meeldetuletuse peale, et Carmen Kassi osalusega kinnisvarafirma Q Vara juhtinud Alo Lillepea, kes samuti varem töötas Gild Bankersis, pidi Q Vara võlakirjadelt maksma sarnast intressi, kuid lõpuks ei suutnud ikkagi võetud kohustusi täita, Vähk esialgu ainult vaikis.
"Ennustusi me siin ei jaga!"
„Intress on seal 12–24 protsenti. See on kokkuleppe tulemus laenuandjatega,“ selgitas Vähk. „Ennustusi me siin ei jaga,“ kommenteeris ta seda, kuidas kavatseb edu saavutada. Vähk ei kujuta enda sõnul ette, kui palju fondi varadest on kinnisvaras ehk sektoris, kust praegune finantskriis õieti pihta hakkas ja mis kriisi tõttu on palju kannatanud. Küll aga lubab Vähk korduvalt, et kavatseb fondiga kõvasti tööd teha.
„Osakaalu arvestamiseks on vaja teada varade väärtusi. Me ei ole nende varade väärtusi arvestanud,“ rääkis Vähk. „Niikaua, kui me neid müünud ei ole, nii kaua ei tea me, palju need väärt on. Lõppude lõpuks tuleb varad muidugi müüa. Tuleks varad müüa sellisesse staadiumi, et neid oleks võimalik müüa.“
Varade müügist saadud rahaga kavatseb fond Vähi sõnul võlakirju lunastada ja muidugi intressi maksta. „Neid võlakirju lunastatakse kogu aeg nende võlakirjade kestuse vältel,“ selgitas Vähk. „Niipea kui vara müüakse, nii võlakirju lunastatakse.“
Tiina Mõis, Tõnis Palts, Skype'i programmeerijad
Eesti ülirikkad, kes fondi raha paigutasid – nende hulka peaksid kuuluma meedias kõlanud väidetel näiteks ärinaine Tiina Mõis, endine Tallinna linnapea Tõnis Palts, IT-ärimees Allan Martinson ja Skype’i loojate investeerimisfirma Ambient Sound Investments –, peavad senikaua ootama ja lootma, et fondi väärtusest peale laenude tagasimaksmist ka alles jääb.
„Me mõtleme osakuomanikele kogu aeg, aga selleks, et jõuda osakuomanikele raha jagamiseni, tuleb meil esmalt laenud ära maksta,“ annab Vähk veidi lootust.
