Haritava maa keskmine hind on aastatel 2013 -2017 igal aastal kõikides Balti riikides kasvanud. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis.

Eelmisel aastal maksis põllumaa hektar Eestis keskmiselt 2781 eurot, Lätis veidi üle 3000 euro ning Leedus pea 3500 eurot.

Ülevaates kirjutatakse, et Eestis hakkas põllumaa hind kerkima 2012. aastal, mil maa müügist lootsid kasu saada nii põllupidajad kui spekulandid. Ühe põhjusena tuuakse välja ja Euroopa Liidu toetused. 2013. aastal kerkis põllumaa hind 24%, 2014. aastal 31%. Edaspidi aga kasv aeglustus ning 2015. ja 2016. aastal kerkis põllumaa hind vaid 6% ja eelmisel aastal 8%. Mullu maksis põllumaa hektar Eestis 2781 eurot , mis on rekordiline hind alates 2004. aastast.

Suuremas osas kinnisvaraliikidest on hinnad kõrgeimad Eestis ning maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul on see ka mõistetav, sest keskmine palk on Eestis samuti kõige kõrgem. Miks aga põllumaa hind on madalam?

Nõupuu sõnul on ühest vastust sellele küsimusele raske anda. Hinnavahe ei ole suur, kolme riigi keskmine hind hektari kohta jääb vahemikku 2 781 – 3 484. Siin võib vahe Nõupuu sõnul tuleneda mitmest asjaolust: andmete kogumise meetodist ja analüüsist eri riikides, samuti on oluline koht siinkohal ka Euroopa Liidu põllumajandustoetustel, lisaks lõpliku maatüki hinda kujundavad mitmed tegurid – maatüki suurus (suurema maatüki hektari hind on kallim, kuna parem harida), mulla kvaliteet, ligipääsu olemasolu, Eesti puhul registreerimine PRIA põllumassiivide registris jne.
“Tegemist on tervet riiki üldistava keskmise näitajaga, mis on mõjutatav mõne piirkonna madalama või kõrgema hinnataseme poolt.

Näiteks Eestis küündib regiooniti haritava maa hektari mediaanhind üle 3 800 euro. Rõhutan mediaanhind, kuna Balti ülevaates on tegemist tavaliste keskmistega, mis on kergemini mõjutatavad ekstreemsetest tehingutest,” ütles Nõupuu, lisades, et seniste andmete kohaselt on kõigis kolmes regioonis näha haritava maa hinna kasvu.