Nimed võivad meie saatust muulgi moel kujundada. USAs on näiteks uuringud näidanud, et nimed, mida pannakse tavaliselt mustanahalistele, heidetakse tõenäolisemalt kõrvale töökoha personaliosakonnas või üüritaotluste nimekirjast. Ameeriklased ja eurooplased on samamoodi diskrimineerivad nende inimeste suhtes, kelle nimi on Araabia- või Türgi-pärane või viitab muul moel, et inimene on sündinud Lähis-Idas.

Aga sinu perekonnanime esimene täht? Kas sel on mingi mõju ka väljaspool kollaste lehekülgedega paksu raamatut? Tuleb välja et on.

Inimesi ja ettevõtteid pannakse tähestikulisse järjekorda pidevalt, mitte ainult telefoniraamatus. See järjekord omakorda võib alateadlikult mõjutada inimeste valikuid ning tagajärjed on kaugele ulatuvad.

Võtame investorid. Kaks eelmisel aastal avaldatud uurimust näitavad, et tähestikus eespool olevate ettevõtete aktsiatega kaubeldakse tihemini kui taha poole jäävatega. Nende aktsiatel on ka keskmisest kõrgem hind.

See võib tunduda ebaloogiline, et investorid teevad otsuseid vaid nime järgi, aga see ei olegi päris nii lihtne. Paljudel investoritel ei ole aega kontrollida iga aktsia tausta, seega teevad nad enda jaoks asja lihtsamaks. Uurijad tegid kindlaks, et kui investoril on väga palju valida, siis langeb valik tihti esimese sobiva kasuks, mitte tingimata parima valiku kasuks.

Üllatavad tulemused

Aga inimesed? Kas meie elu ja saatust mõjutab tõesti see, kas meie perekonnanimi hakkab „C" või „Ü"-ga?

Kaks Colorado Ülikooli majandusteadlast avastasid, et esitäht on tõesti oluline - eriti kui oled noor.

Professor Jeffrey Zax ja aspirant Alexander Cauley analüüsisid enam kui 3000 mehe andmeid, kes lõpetasid Wisconsinis kooli. Nad panid tähele, et need, kelle perekonnanime esitäht oli tähestikus tagapool, ei olnud kõrgkoolis, kolledžis ning karjääri algusaastail nii edukad.

Uuring näitab, et õpetajad pööravad neile õpilastele vähem tähelepanu. Keskmiselt on USA kooliõpilasel 11,3-protsndiline tõenäosus olla klassis „silmapaistev õpilane". Kui aga tema perekonnanime esitäht on kümne tähe võrra tagapool, näiteks „K" vs „A" või „R" vs „H", siis langeb tõenäosus 1,28 protsendipunkti võrra ehk keskmiselt 10%.

10 tähte tagapool asuval õpilasel oli ka 2,2 protsendipunkti väiksem võimalus avaldada tunnis oma arvamust, 2,9 protsendipunkti väiksem šanss, et ta läheb edasi kolležisse ning 5,6 protsendipunkti suurem võimalus õpingud seal katkestada. Ka nende esimene töökoht ei ole nii prestiižne ning suurem tõenäosus on, et nad lähevad sõjaväkke.

„Inimesed, kel on tähestikus tagapool asuv nimi, pakutakse vähem võimalusi," kirjutavad uuringu autorid. „Nad on ka vähem valmis kinni haarama võimalustest, mida neile pakutakse."

Irooniline on see, et 62-aastane Zax ise ei ole tundnud, et ta oleks oma perekonnanime esitähe tõttu kannatanud. Aga ta oli ka hea õpilane - selline, keda õpetajad naljalt ei ignoreeri. Uurijad leidsid, et see on väga oluline faktor. Nad avastasid midagi üllatavat. Mehed, kellel oli kas väga madal või väga kõrge IQ või kelle välimus oli kuidagi eriline (kas ilus või inetu), ei kannatanud perekonnanime esitähe tõttu. Keskmise välimuse ja intelligentsusega inimesi puudutas alfabetism aga küll.

Õppetund on see, et kui su nimi on tähestikus tagapool, siis paista millegi muuga silma.

Õnneks ei ole alfabetism nähtus, mis tingimata eksisteerima peab. Personaliosakonnas ei vaadata CV-sid tähestikulises järjekorras. Õpetajad võivad õpilasi klassi ette kutsuda ka alustades tähestiku lõpust. Professor Zax teeb seda tihti.

Lisaks on alfabetismil komme ühel hetkel täielikult kaduda. 30ndate keskpaigaks on see täiesti läinud. Mida kauem sa töötad ja oma tuntust kasvatad, seda vähem nimetäht loeb. „Ajaga selle tähtsus kustub ning asendub sinu tegelike saavutuste ja tulemustega," ütles Zax.