Ülle Madise: kohtuotsus lubab Saksamaal ESM-iga ühineda
"Saksa konstitutsioonikohtu otsus lubab Saksa presidendil Joachim Gauckil ESM-i lepingu allkirjastada, see tähendab, et Saksamaa saab vormistada ESM-iga ühinemise ja ESM jõustub," rääkis Madise BNS-ile.
Madise märkis, et tegemist ei ole veel lõpliku ja tervikliku otsusega. "Tegemist on nii-öelda esialgse õiguskaitse taotluse ehk lepingu allkirjastamise peatamise taotluse rahuldamata jätmisega, kus selgitatakse, miks ei ole põhjust lepingu allkirjastamist ja seeläbi kogu lepingu jõustumist edasi lükata," selgitas ta.
Terviklik otsus tuleb Madise sõnul mõne kuu pärast. "Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on selleks ajaks Saksamaa ESM-iga ühinenud ja kohtu otsusel saab edaspidi olla vaid siseriiklik mõju."
Saksa konstitutsioonikohus märkis, et Saksamaa nimel tohib lepingu allkirjastada juhul, kui on kindel, et lepingut tõlgendatakse ja rakendatakse nii, et Saksamaa kohustus ei ületa 190 miljardit eurot ilma Saksamaa esindaja nõusolekuta. Vaatamata ESM-i töötajate vaikimiskohustusele tuleb Saksa parlamendi mõlemat koda ESM-i tegevusest igakülgselt teavitada, lausus Madise.
Kohus kordas ka varem parlamendi vastutuse ja otsustusõiguse kohta öeldut, et parlament peab kogu protsessi kontrollima, lisas ta.
Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter ütles BNS-ile, et Saksa konstitutsioonikohus otsustas, et ESM-i lepingu ratifitseerimine on võimalik alles kohtu poolt esiletoodud eeltingimuste täitmisel.
"Eelkõige tuleb veenduda selles, et Saksamaa osa ei saa suureneda ning ühtegi lepingus toodud reeglit või menetlust ei saa tõlgendada selliselt, et riigi poolt makstav osa võiks siiski suureneda," märkis Ginter.
Ginter lisas, et see maksimumpiir peab rakenduma ka siis, kui ESM otsustab kutsuda sisse lisakapitali või sissemakseid suurendada. "Kohus ei leidnud senisest lepingu tekstist piisavaid tagatisi, et kogusumma üle kokkulepitud piirmäära tõusta ei saa," lausus ta.
Lisaks tõstis kohus Ginteri sõnul esile probleemi ESM-le antud immuniteetidega, millest kohus tõi esile eelkõige dokumentide ja isikute puutumatuse ja keelu avalikustada ametisaladust: "Kohtu hinnangul tuleb rahvusvahelise õigusega tagada, et need piirangud ei kujune takistuseks parlamendi ja valitsuse igakülgsele informeerimisele."
Kohus rõhutas, et demokraatia printsiibist tulenevalt peab parlament säilitama õiguse otsustada riigi sissetulekute ja väljaminekute üle. "Seetõttu on keelatud luua mehhanisme, mis võiksid tuua kaasa juhtimatuid ja eelarvele märkimisväärset survet avaldavaid kohustusi ilma, et parlament nende kohustustega eraldi igakordselt nõustuks - iga ulatuslikum solidaarne kohustus vajab parlamendi eraldi heakskiitu," selgitas Ginter.
"Kohtu nõude kohaselt peab Saksamaa selgelt sätestama, et ta ei soovi olla ESM-i lepinguga seotud juhul, kui peaks selguma, et Saksamaa poolt seatud eeltingimused ei kehti," lausus Ginter ja lisas, et eelkõige ei või Saksamaa ilma parlamendi nõusolekuta suurendada kokkulepitud maksekohustusi.
Kohus pidas seejuures oluliseks hinnata konkreetselt ESM-i osas lubatud summa suurust ning leidis, et puudus alus otsustada justkui oleks konkreetne summa nii suur, et see muudaks parlamendi õiguse eelarve üle otsustamisel täiesti olematuks.
Ginter märkis, et Eesti puhul ESM-i ratifitseerimisel selliseid piiranguid ei kehtestatud ja riigikohus leidis, et Eesti osalus on piiratud ülempiiriga 1,302 miljardit eurot.
Eesti kohus ei käsitlenud Ginteri sõnul ka ESM-i immuniteetide võimalikku mõju riigikogu liikmete õigusele saada ESM-i kohta teavet. "Oluliseks erinevuseks Saksamaa ja Eesti olukorra vahel on asjaolu, et tulenevalt oma kapitaliosalusest ei ole niinimetatud kiirmenetluse korral võimalik otsuse vastuvõtmine ilma Saksamaata. Seetõttu on nende puhul võimalik ka riigisiseste lahenduste abil tagada, et vastavat otsust ilma parlamendi nõusolekuta kogu ESM-is vastu ei võeta," selgitas ta.
Saksa konstitutsioonikohus tunnistas kolmapäeval avaldatud otsusega ESM-i põhiseaduspäraseks, kuid otsustas, et Saksamaa parlament peab riigi osaluse selles heaks kiitma.
Kohus pidi otsustama, kas ESM vastab Saksa seadustele või rikub parlamendi õigust otsustada riigieelarve üle.
ESM-i käivitamine nõuab, et selle ratifitseeriksid riigid, mis panustavad 90 protsenti selle kapitalist, mis tähendab, et ilma Saksamaata ei ole see võimalik.
