Ümbrikupalgad riiklikes ehitushangetes: üle 50 miljoni maksval objektil oli töötasude maksmisega probleeme umbes 50 alltöövõtjal

 (53)
Maksu- ja tolliameti kontrollreid ehitusplatsil
Maksu- ja tolliameti kontrollreid ehitusplatsilFoto: Rauno Volmar

Viimased paar-kolm aastat ümbrikupalkade maksmise riiklikel ehitusobjektidel fookusesse võtnud maksu- ja tolliamet on avastanud maksudest kõrvale hoidumist nii suurematel kui väiksematel avaliku raha eest rajatud ehitusobjektidel.

„Me ei kahtlusta otseselt hankijaid, aga me oleme vaadanud, mis ettevõtted seal osalevad,” kirjeldas maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Merle Siibak, millist seiret amet riiklike ehitushangetega seoses juba viimased kaks-kolm aastat läbi viib. „Meie mure ongi see, mis seal objektil toimub ja mis toimub alltöövõtjate tasandil,” lisas Siibak.

Kuigi suurte peatöövõtjate endiga üldiselt probleeme ei ole, valmistavad peavalu alltöövõtjad ja nende alltöövõtjad. Kui veel hiljuti oli tööjõumaksude tasumisega probleeme igal kolmandal riikliku ehitusobjekti juures töötaval alltöövõtjal, siis viimase kuuga on see osakaal oluliselt suurenenud.

Probleem järsku kasvanud

„Võib-olla on see juhus, aga on ka selliseid objekte, kus on üle 60% alltöövõtjaid, kellel on probleeme tööjõumaksude maksmisega – need on kas sektori keskmisest madalamad või üldse tasumata – ja kellega me peame pärast objektil käimist ühendust võtma,” märkis Siibak. Valdavalt kontrollib maksu- ja tolliamet suuri, üle miljoni euro küündivaid riiklikke ehitushankeid.

Näiteks 26. mail toimunud seire käigus leidis maksuamet riigihangete objekti, kus tuvastati kaks registreerimata töötajat ning objektil töötanud kaheksast alltöövõtjast viiel oli palgatase väga madal või ei makstud üldse ametlikku töötasu. Samas on viimase paari-kolme aasta jooksul veel teisigi hoiatavaid näiteid olnud.

Seotud lood:

„Ma võin tuua ka näite, kus üks suuremaid hankijaid viimastel aastatel – see oli üle 50 miljoni hange –, seal me saime nii peatöövõtjalt kui hankijalt alltöövõtjate nimekirjad. Me tuvastasime, et kokku oli sel objektil erinevaid alltöövõtjaid 126, neist 40% olid sellised, kel olid töötasud nii madalad, et meie vaates oli neil ümbrikupalga risk,” rääkis Siibak.

Sealhulgas olid 17 ettevõtet nendest 126-st sellised, kelle töötajate keskmine töötasu jäi alla miinimumpalga. „Meie seisukoht on ikkagi see, et hankijad ja peatöövõtjad peaksid rohkem oma alltöövõtjaid kontrollima ja valima, sest see on ju avaliku raha eest tehtud hange – see raha peaks ikkagi jõudma nende ettevõteteni, kes makse maksavad ja oma kohustusi riigi ees täidavad,” märkis maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht.

Üks vanem näide pärineb ühe lasteaia ehituselt, kus pärast alltöövõtjate ja nende töötajate nimekirja analüüsi leidis amet, et objektil olnud isikud ei läinud kokku neile esitatud nimekirjades olnud inimestega. „Seal objektil käidi mitu korda ja tulemuseks oli see, et peatöövõtja ei saanudki seda objekti õigetähtaegselt valmis ja sain hankijalt ka trahvi selle eest,” rääkis Siibak.

Ta märkis, et see on näide, kus peatöövõtja ei pruugi tajuda, et kui tal on probleemsed alltöövõtjad, siis võib ka järelvalve selle objekti üle olla tavapärasest suurem. Sellel objektil käis korduvalt ka politsei- ja piirivalveamet kohal võõrtööjõu küsimusega seonduvalt.

Objekt jäi rikkumiste avastamise järel seisma ja peatöövõtja sai trahvi

„Meil on ka üks näide ühest omavalitsusest, kus ühe lasteaia ehitusel oli ka võõrtööjõu teema – käisimegi seal vaatlusel koos politsei- ja piirivalveametiga –, viidi ära võõrtööjõud objektilt ja tegelikult juhtuski see, et see alltöövõtja ei leidnudki kohe uusi töötajaid, objekt jäi mõneks ajaks seisma,” lisas Siibak.

Kuna oli ka sügisene aeg ja ilmastikutingimused muutusid, siis ei saanudki mõnda aega teatuid töid seal teha. Samas jutt käis vaid paarist töötajast. „Siis võibki juhtuda, et objekt ei saa õigetähtaegselt valmis,” rääkis maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht.

Kuigi 1. juulil 2014 käivitatud töötamise register on teinud ehitusplatsidel korraliku korrastustöö – neid inimesi, keda pole registris registreeritud, on siiski võrdlemisi vähe –, ongi põhiprobleem seotud aladeklareeritud töötasudega või tööjõumaksude maksmisest kõrvale hoidumisega.

„Mitmel objektil on olnud ka selliseid alltöövõtjaid, kelle töötajad ongi registrisse kantud ja ravikindlustus on olemas, aga me näeme, et ettevõte ei ole pool aastat või kauem mitte mingisuguseid töötasusid nende töötajate pealt deklareerinud. Vahel on palgad pangakontolt välja makstud, aga lihtsalt deklaratsioone ei ole esitatud ja makse pole makstud – selliseid näited on meil ka riigihangete objektidelt,” kirjeldas Siibak. Selliseid näiteid pärineb ka viimastest kuudest.

Viimase paari aasta praktikas on olnud ka juhtumeid, kus amet on olnud sunnitud ka peatöövõtja poole pöörduma seoses mõne probleemse alltöövõtjaga, kuid siis on selgunud, et konkreetne ettevõte on objektilt lahkunud.

Võivad saada ka kuni 32 000 eurot trahvi

„Kui me käime objektil, siis me peamiselt suhtleme alltöövõtjatega – kui nende tasandil saame asjad korda, siis me peatöövõtja poole ei pöördu. Vahel pöördume hankija poole, kes on töö tellija, ja räägime probleemidest. Siis tema suhtleb peatöövõtjaga,” räägib Siibak. Alltöövõtjatele, kes maksudest kõrvale hoiduvad, on maksuametil võimalik teha ka trahv, mis võib küündida 32 000 euroni.

Kui 2018. aastal tellis riik kaupu ja teenuseid 2,7 miljardi eest, siis 26% ehk 2036 riigihanget olid ehitushanked. Nende kogumaksumus küündis 956,35 miljoni euroni. 2019. aastal hankis riik juba ligi 3 miljardi väärtuses kaupu ja teenuseid, ehitushangete osakaal oli natuke üle 23% ehk 1603 riigihanget olid ehitushanked. Ehitussektoris tervikuna moodustavad riigihanked umbes kolmandiku.