Ümbrikupalgad röövisid eelmisel aastal riigikassast 158 miljonit eurot

 (82)
Eurod
Ümbrikupalk.Foto: Ester Vaitmaa

2015. aastal laekus tööjõumakse 65 miljonit eurot vähemkui aasta varem, sest kiire palgatõusu tõttu maksti suurem osa palgast mustalt.

Kaubandus-tööstuskoda ning maksu- ja tolliamet (MTA) uurisid oktoobris Eesti ettevõtjatelt nende hinnanguid ümbrikupalkade maksmise kohta. Kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks pidasid vastanud ehitust, majutust ja toitlustust ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda.

Peamise ümbrikupalkade maksmise põhjusena tõid vastanud välja kõrged tööjõumaksud, kulude kokkuhoiu ja konkurentsieelise saavutamise, näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul tehti juba aasta tagasi riigile ettepanek avalikustada maksu- ja tolliameti kodulehel riigile tasutud maksud. "Lisaks toetas koda töötamise registri loomist. Kusjuures 80 protsendi vastanute hinnangul on peale töötajate registri kasutusele võtmist olukord paranenud,“ ütles Palts. Siiski tunnistas ta, et töötamise register on küll vähendanud täiesti mustalt makstavat töötasu, kuid osalist ümbrikupalga maksmist see oluliselt vähendanud pole.

MTA sõnul on suurimat kahju teinud ehitussektor

MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris. „Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt nii öelda ümbrikus,“ märkis MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Seotud lood:

„Vaid kontrollimeetmetega osalise ümbrikupalga probleemi ei lahenda. Näeme sarnaselt kaubandus-tööstuskojaga võimalust selles, et ettevõtjad ja erialaliidud koostöös maksu- ja tolliametiga otsivad sektorile sobivaid lahendusi, kuidas parandada ausalt makse maksvate ettevõtjate konkurentsiolukorda,“ ütles Reitmann.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1 protsenti riiklikest maksudest. „Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot,“ selgitas Reitmann.

Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävata maksude summat on kasvatanud osalise ümbrikupalga osakaalu suurenemine töötasus. „Teisisõnu, viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust n-ö mustalt,“ ütles Reitmann.