Ümbrikupalkade maksmine ei vähenenud
Eile avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14% palgasaajatest, mis on aasta varasemaga võrreldes küll protsendi võrra vähem, kuid samasuguses suurusjärgus kasvas varimajanduse osakaal elanike kogukulutustes. Ümbrikus makstavad summad suurenesid.
Kokku kaotas riik mullustest ümbrikupalkadest ligikaudu 1,5 miljardit krooni.
Konjunktuuriinstituudi teaduri Evelin Ahermaa sõnul korrastaks ümbrikupalga maksjate avalikustamine turgu. “Eetiline ja õige oleks ümbrikupalgamaksjad avalikustada,” ütles Ahermaa.
Ümbrikupalkade maksmises muutus mullu vaid see, et vähenes regulaarsete ümbrikupalga saajate arv. “Need, kes maksavad ümbrikupalka, on jäänud seda maksma,” sõnas Ahermaa.
Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Janno Järve märkis, et turu läbipaistvuse seisukohast omaks ümbrikupalga maksjate avalikustamine positiivset efekti.
“Ka need inimesed, kes otsivad tööd, teaks, millist firmat valida,” sõnas Järve. Tema hinnangul peaks patustanud ettevõtete avalikustamisel olema kindel, et nad on tõepoolest makstud ümbrikupalka ning teinud seda tahtlikult.
Maksu- ja tolliameti kontrollitalituse juhataja Ramses Alliksoo väljendas heameelt, et ümbrikupalga saajate arv on aastaga langenud.
Summad suurenevad või püsivad samad vajadusest üldise palgatõusuga kaasa minna, põhjendas Alliksoo ja lisas, et maksukorralduse seadus lubab ümbrikupalga maksjaid avalikustada üksnes kaaluka avaliku huvi olemasolul.
91 protsenti varimajanduse ja korruptsiooni uuringule vastanuist ütles, et ei poolda ümbrikupalkade maksmist.
Samas ütles üle poole ümbrikupalga saajatest, et nad kaotaks töö, kui ei nõustuks raha ümbrikus vastu võtma.
Varimajandus lokkas enim suurlinnades ja Kirde-Eestis. Kõige sagedamini ostsid küsitletud illegaalset tarkvara, kassette ja CD-plaate. Neile järgnesid salakütus ning -alkohol.
