"Otseselt ei saa rääkida, et keegi saab vähem vahendeid. Pigem on küsimus selles, kui kiiresti uued eelarvelised vahendid riikideni jõuavad. On oht, et rahade kasutamise protsess lükkub edasi, kui seda kokkulepet kiiresti ei sünni," ütles Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemets teisipäeval ERR-ile.

Ungari ja Poola keeldusid esmaspäeval andmast heakskiitu Euroopa Liidu seitsmeaastasele eelarveraamistikule (MFF), mille suurus on 1,1 triljonit eurot ja sellega seotud 750 miljardi eurosele majanduse taastepaketile, mis peaks aitama ühenduse koroonakriisist räsitud majanduse jalule tõsta. Väljaanne Politico tõdes teisipäeval, et Poola ja Ungari käitumine on viinud Euroopa Liidu kriisi.

"Pärast seda, kui nõukogu ehk siis liikmesriigid ja Euroopa Parlament omavahel on selles sõnastuses kokku leppinud - seda kompromissi räägiti läbi kuid - siis nüüd kahtlemata on olukord keeruline, sest aega algusesse tagasi minna enam ei ole ja tuleb praeguses hetkes leida lahendus, mis kõikidele osapooltele sobiks," ütles Kasemets.

Kasemets avaldas lootust, et Euroopa Liit siiski suudab leida lahenduse veel enne aastavahetust, sest uus eelarve peaks hakkama kehtima 1. jaanuaril.

"Ma väga loodan, et kokkulepe ikkagi sõlmitakse, sest need vahendid on vajalikud liikmesriikide majandustele ja tegelikult ka Poola ja Ungari, mis on tänase vastasseisu taga, on ise riigid, mis saavad EL-i vahendeid palju rohkem, kui Euroopa Liidu eelarvesse maksavad," rääkis Kasemets.

Komisjoni esinduse juht avaldas lootust, et vahest juba neljapäev, kui liikmesriikide valitsusjuhid peavad oma tavapärase kohtumise, toob suuremat selgust.