Ungari ei kuulu Euroopa ühisraha kasutajate hulka. Matolcsy on Ungari ökonomist ja poliitik, kes on olnud Ungari majandusminister peaminister Viktor Orbani valitsuses aastatel 2000-2002 ja 2010-2013.

Matolcsy sõnul valitseb ohtlik ja ekslik arvamus, et euro oli normaalne järgmine samm Lääne-Euroopa ühendamiseks, kuid tegelikkuses ei olnud ühisraha sugugi normaalne, sest mitte ühtegi ühisraha loomiseks vajalikku eeltingimust ei olnud täidetud.

Kaks aastakümmet pärast ühisraha loomist on suurem osa ühisraha toimimiseks vajalikke sambaid- ühine riik, eelarve, mis kataks vähemalt 15-20% euroala ühist SKPd, euroala rahandusminister ja rahandusministeerium- endiselt puudu.

Ungari keskpankur märgib, et me ei taha tunnistada, et Euroopa ühisraha loomise otsuse juured peituvad Prantsusmaa idees. Kui Saksamaa ühines, kartis toonane Prantsusmaa peaminister François Mitterrand Saksamaa suurenevat võimu ning uskus, et kui veenda riiki oma valuutast- Deutschemarkist- loobuma, piisab sellest nn Saksamaa Euroopa vältimiseks. Toonane liidukantsler Helmut Kohl andis alla ning pidas ühisraha Saksamaa ühendamise hinnaks.

Matolcsy kinnitusel eksisid nad mõlemad ja meil on nüüd Euroopa Saksamaa, mitte Saksamaa Euroopa ja euro ei suutnud Saksamaa võimu tekkimist takistada.
Kuid ka Saksamaa on „liiga hea, et tõsi olla“ euro lõksu langenud.

Lõuna-Euroopa riikide ühisraha kasutajate sekka arvamine tõi kaasa nii nõrga vahetuskursi, et Saksamaast sai Euroopa Liidu tugevaim globaalne ekspordimasin. See muutis nad Matolcsy sõnul endaga väga rahulolevaks. Nad ei uuendanud oma taristut ega investeerinud piisavalt tuleviku tööstustesse. Nad magasid maha digirevolutsiooni, ei arvestanud Hiina kiirelt kasvava mõjuvõimuga ega suutnud ehitada üle-Euroopalisi globaalseid ettevõtteid. Samal ajal tegid ettevõtted nagu Allianz, Deutsche Bank ja Bayer kasutuid katseid Wall Streeti ja USA-d vallutada.

Matolcsy väidab arvamusloos, et suurem osa euroala riike said enne euro tulekut paremini hakkama kui ühisrahaga. Ta tugineb oma väitel Euroopa poliitikakeskuse analüüsile, mille kohaselt on ühisraha kahe esimese aastakümne jooksul olnud mõned riigid, kes on eurost võitnud, kuid palju kaotajaid.

Matolcsy ütleb, et ühisraha ei olnud Euroopa edulugudel enne 1999. aastat tarvis ja suurem osa euroala riikidest ei ole sellest ka hiljem kasu saanud. 2008. aasta finantskriisist ja 2011-2012 eurotsooni majanduskriisist said suurem osa liikmesriike valusalt mõjutatud, sest riikide võlakoorem oli suur. Tasuta lõunaid ei ole ning odavad laenud lähevad sageli hiljem oluliselt kallimaks, tõdeb Ungari keskpanga juht.

Matolcsy toob välja Ungari juurtega ökonomisti Alexandre Lamfalussy kes ütles, et eurot oli tarvis selleks, et suurendada sidet Euroopa tuumikriikide vahel ning kaitsta Euroopa Liitu Nõukogude Liidu eest.
Selles on aga üks nõrk koht: ühisraha loomise lõplik otsus langetati 1992. aastal Maastrichtis, kui NL kokku kukkus. Nii, et ühisraha loomise põhjus sai lõpu juba enne ühisraha sündi.

Matolcsy ütleb, et on aeg sellest valusast ja mõttetust unenäost ärgata. Hea alguspunkt selleks oleks tema sõnul tunnistada, et ühisraha on praktiliselt kõikidele sellega liitunud riikidele erinevatel põhjusetel püüniseks, aga mitte kullasooneks osutunud.

Euroopa Liidu liikmesriigid, nii ühisraha kasutajad kuid eurotsoonist väljaspool olijad, peavad tema sõnul tunnistama, et ühisraha on strateegiline läbikukkumine. Eesmärk luua globaalne lääne valuuta, mis suudab dollariga võistelda, oli ka USA jaoks väljakutse ning Euroopa nägemus Euroopa ühendriikidest päädis viimased kaks aastakümmet kestnud nii varjatud kui avaliku Euroopa ning euroala vastase sõjaga.

Matolcsy tõdeb, et peame töötama selle nimel, et end sellest püünisest vabastada. Eurooplased peavad tema sõnul loobuma oma riskantsetest USA-le konkurentsi pakkuva jõu loomise fantaasiatest. Euro kasutajatel peab tema hinnangul olema võimalus järgmistel aastakümnetel ühisrahast loobuda ja need kes otsustavad ühisraha kasutamisega jätkata, peavad looma jätkusuutlikuma valuuta.