Unustatud tuhkatriinu - muusika eksport

Majanduse tõusumootoriks peetav eksport on igas nooblis seltskonnas teema, kuid tundub, et ennast laulu- ja loomingurahvaks pidav eestlane on muusika ekspordi ära unustanud. Või lihtsalt ei osata?

"2009. aastal kaardistati Eestis loomemajandus arvudega ja need numbrid olid šokeerivad," rääkis MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar, kes üritab selles kaoses niidid lahti harutada ja süsteemi rajada, vahendab Äripäev.

Numbrid on tema sõnul väikesed seetõttu, et palju meie suurimad tegijad kuuluvad välisagentuuridele. "Arvo Pärdi tulud näiteks ei jõua siia ja kõiki meie dirigente esindavad välisagentuurid. Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks," lausus Kõlar.

See on kivi ka raadiojaamade kapsaaeda. "Välismuusika osakaal on 80%, seega 80% tasudest, mis jõuaks muidu autorite ühingusse, maksame me välismaale," lisas Kõlar.

Praegu Los Angeleses resideeruva produtsendi Renee Meriste sõnul pole Eestis riiklikku muusikaeksporti. "On olemas ettevõtlikud inimesed ja artistid, kes sellega tegelevad. Ei kultuuriministeerium, ei majandusministeerium ega EAS ei pea oluliseks sellist majandusharu," märkis ta.

Eestis loodi Eesti Muusika Arenduskeskus, mille all on nii riigi muusikaorganisatsioonid kui ka muusikaettevõtjad ja Tallinn Music Week. "Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks "toote" ära ja müüks välismaal. Plaanime tuleval aastal teha manager'i-koolitusi. Panime ise rahad kokku ja tegime asja ära. Riiklikku süstemaatilist toetust ekspordile ei ole ja ilmselt enne 2014. aastat ei tule ka," rääkis Kõlar.