Uppumatu BNS: korgina pinnal ka keset meediatorme
Tänaste plaanide kohaselt ostab Norra meediamogul Schibsted juba jaanuaris ühes Alma Media Grupiga ära ka 15 aasta eest paariteise tuhande rublaga alustanud BNS-i. Alma Media ost võimaldab Schibstedil lõpuks omandada Kauppalehti näol kontserni esimese ärilehe. Kuid pole võimatu, et Alma ostab hoopis konkurent Bonnier. Või tulevad mängu investeerimisfondid.
BNS tegutseb Alma Grupis edukalt. Ehkki esmamulje järgi ootaks magusa suutäie kohale pigem äädikakärbseid.
Nii on üksteise järel hüljanud BNS-i mitmed suured meediaettevõtted. Möödunud aastal näiteks Eesti Päevaleht, mis säilitas maksustatavad majandusuudised. SL Õhtuleht ütles ära just majandusuudistest, mis on nende profiili arvestades küll mõistetav. Äripäev ei kasuta BNS-i enam ammu. Samuti loobus eelmisel aastal agentuuri teenustest täielikult uudisteportaal Delfi, mida häiris ennekõike paaritunnine embargo online-uudiste avaldamisel. Ning samuti hind.
?Olulisi lisakulutusi tegemata palkasime kaks täiskohaga toimetajat ja ühe poole kohaga reporteri. Ilma BNS-ita saame suurepäraselt hakkama,? selgitab Delfi peatoimetaja Mart Pukk. ?BNS eelistas kvaliteedile kvantiteeti.?
Huvitav, aga viimase lause osas lähevad hinnangud kardinaalselt lahku.
Hind ja kvaliteet
SL Õhtulehe juhatuse esimees Priit Leito nimetab BNS-i uudiste hinna-kvaliteedi suhet heaks. Samuti Hansapank, mille hinnangul pakub BNS Balti riike puudutavas valdkonnas parimat uudistekogumit. Ometi on näiteks samas valdkonnas tegutsev Ühispank agentuuri teenustest loobunud.
Täiesti kindlalt rõhutavad BNS-i kõrget taset agentuuri endised ja praegused töötajad. ?Kui meedia tahab olla kollane ega soovi kvaliteetset ning asjatundlikku informatsiooni, siis ei saa keegi teda selleks sundida,? räägib 2003. aastal BNS-i emaettevõtte Balti Uudistetalituse AS-i juhatuse esimehe koha maha pannud George Shabad.
BNS-i nõukogu praegune esimees Kari Väisänen toob näitena septembris Moskvas peetud Euroopa Uudisteagentuuride Liidu konverentsi, kus BNS-i tõsteti esile kui väga heal tasemel tegutsevat operatiivset uudistekanalit. ?Oleme oma uudiste kvaliteediga väga rahul,? kinnitab ta.
Aga milles siis asi? Küllap selles, mida tähendab kellegi jaoks hea hind ning mida hea kvaliteet.
Omal ajal võis pidada kvaliteeti kindlasti väga kõrgeks. BNS-i hoidsid jalul sellised ajakirjanikud nagu praegune ETV programmidirektor Ainar Ruussaar. Või ka Shabad, kes annab praegu Moskvas välja kinnisvaralehte. Või nüüdne BBC Moskva korrespondent Jüri Maloverjan.
?Praegu on seal tööl mõneti teine ešelon,? hindab üks meediajuhte. Tõsi, toimetuse praegust juhti Anvar Samostit tõstavad kiitvalt esile pea kõik.
?BNS-i uudistest loobumine on sügavalt objektiivne,? tõdeb nukralt üks BNS-iga tihedalt seotud olnud inimene. Ta meenutab varasemaid aegu, mil agentuur oli ainus tõsiseltvõetav uudistetootja. Võiks suisa öelda, et BNS-il oli monopoli mekk man.
Kallis lõbu
Mingist monopolist meediamaastikul ei saa enam kaugeltki rääkida. Oma online-uudiseid pakuvad teiste seas ajalehtede veebiportaalid, Delfi ning ETV (viimane küll osaliselt BNS-i abiga, põhjustades teravat hõõrumist väljaannetega, mis omakorda ETV-le viidates oma uudiseid produtseerivad). Mõni ime, et niisuguses konkurentsis küsib nii mõnigi, mis mõtet on veeringuid ajakirjanike ette heita, kui sama uudise saab kätte tasuta. Mis sest, et vähem kvaliteetsemana ning mitte nii kiiresti. Ning näiteks Äripäeva tellijatel pole online-uudiste kvaliteedile ja kiirusele midagi ette heita.
Kahtlemata on professionaalne ajakirjandus kallis lõbu. Võimalik, et liiga kallis. Üks spetsialist hindab, et BNS-i uudised on umbes 50% võrra kallimad, kui turusituatsioon võimaldab. Eesti Päevalehele läks BNS maksma seitsekümmend tuhat krooni kuus. Loomulikult pääsevad BNS-i üheks põhikliendiks olevad väikefirmad tunduvalt väiksemate, mõnest tuhandest kroonist algavate arvetega. Aga ikkagi, mille eest?
Ehk just kvaliteediga kaasneva kindlustunde eest. BNS-i nõukogu liige Allan Martinson meenutab üht umbes pooleteise aasta eest tehtud uuringut, mille raames küsitleti 300 äriklienti. Suurem osa neist ütles, et peale e-posti programmi on neil teisel kohal arvutis lahti nimelt BNS-i uudistevalik.
Ärikliendid alustalaks
Nii nagu teised, näeb ka Martinson just äriklientides sammast, kellele agentuur üha rohkem nõjatuma peaks. Tegemist on trendiga, mida BNS on järginud juba palju aastaid. ?Kui mina oleksin omanik, siis ma meediaturu pärast küll ei nutaks,? ütleb BNS-i üks asutajaid Martinson. Praegu moodustavad äriettevõtted ühes riigisektoriga BNS-i sissetulekutest üle poole.
Martinson kõneleb, et kui mõned aastad tagasi võisidki olla kõhklused, kas agentuur suudab läbi lüüa, siis nüüd tal neid enam pole. BNS on vintske ettevõte ning tegutseb nüüdseks juba otsese konkurentsita. Üle-eelmisel aastal lõpetas tegevuse võistlev infoagentuur ETA. Väga suurt lisatulu BNS sellest küll ei saanud, sest enamik kundesid olid niikuinii topeltkliendid. Ning lehtede online-uudised olid juba turu vallutanud.
Ent ? nagu Martinson märgib, on märksa põnevam võistelda uue meediaga nagu internetiportaalid. Eesti on liiga väike turg selleks, et tampida sama asja. Nagu ka Läti ja Leedu, kus BNS-il kummaski oma kohalik võistleja (LETA ning ELTA) ning kasuminäitajad enam-vähem nullis.
Erineva näo vajadust rõhutab ka eelmisel aastal ametist loobunud BNS-i tegevjuht Oleg Harlamov.
?BNS-il on kõik eeldused püsima jääda. Ta peab suutma olla üks ja ainulaadne, teistest eristuma. BNS-i viga oleks see, kui ta muutuks samasuguseks kui teised,? usub ta. ?Kuid olukord meediaturul on muutunud loomulikult keerulisemaks ning aina raskemaks läheb.?
Tubli kasum
Kui raskeks siis? Pilk kasumiaruannetele paneb pigem sülge neelama. Kasum stabiilselt enam kui viie miljoni krooni ringis aastas. Käivegi üsna stabiilselt üle 20 miljoni krooni, ehkki veidi langev. Palju teenis BNS eelmisel aastal, mil teatav käärimine juhtkonnas tõi kaasa juhtidevahetuse (Harlamovit asendas Anvar Samost, samuti lahkusid Läti ja Leedu osakondade juhid), on veel vara öelda. Kuid mitu inimest hindab, et pigem varasemast rohkemgi.
George Shabadi kirjeldusel jõudis BNS paar aastat tagasi küpsusikka. Mis oli ka üks põhjusi tema lahkumisele. ?Mulle ei paku huvi töötada stabiilses ettevõttes,? kommenteerib ta edukast ettevõttest lahkumist.
Iseasi, kui kauaks koorehelpimist jagub. Paariks aastaks ehk ikka. Uudisteagentuuri pidamine on selline stabiilne ettevõtmine, pika vinna äri, nagu selgitab üks BNS-iga seotud olnud asjatundja.
Vähemalt omanikud esialgu muret tundma ei pea. Martinson võib kirjeldada BNS-i kui ühes kõige tugevamas majandusseisus olevat Eesti ettevõtet. Firma pole veel kordagi maksnud välja dividende. Reserve konkurentsivõitlusse paiskamiseks piisab.
Tuntud tegijad asutajateks
?? Uudisteagentuuri asutasid 1990. aastal Moskvas õppivad Baltimaade üliõpilased, kelle seas on mitu praegust tuntud äriinimest: Oleg Harlamov, Allan Martinson, Andrus Kuusmann, George Shabad; lisaks tudengitele Viktor Siilats ning Andres Küng.
?? Esimesed rahapaigutused agentuuri olid tühised ? mõne tuhande (toonaseks juba kaunis väärtusetu) rubla suurused.
?? 1995 müüs BNS 15% aktsiatest Bonnieri gruppi kuuluvale ärilehele Dagens Industri.
?? Järgmisel aastal müüdi veel 15% Dow Jonesile (hiljem aktsiate omanikuks Bridge Telerate).
?? 1998 ostis BNS-is esmakordselt osaluse Alma Gruppi kuuluv Kauppalehti. Veel omandasid osaluse Rootsi agentuur Direkt ning kirjastuskompanii Suomen Lehdentekijat Ryhmä.
?? 2001 ostis Kauppalehti kogu osaluse BNS-is. Pakkumine oli liiga hea, et keelduda. Kunagi mõne tuhande rublaga alustanud endised tudengid avastasid, et kes seda juba enne polnud, võis nüüd pidada end miljonäriks.
?? 2005 läheb kontroll BNS-i üle emafirma Alma kaudu tõenäoliselt Norra Schibstedi grupile.
BNS-i senise edu võti: samm ajast ees
?? Algselt tootis kõigepealt ENS-i nime kandnud agentuur ennekõike ingliskeelset uudist välis-agentuuridele. Alles hiljem tulid omakeelsed uudised ka Balti riikidesse.
?? Lisaks Moskvale olid BNS-il harud Kaliningradis, Stockholmis, Varssavis ja USA-s.
?? 1993 alustati rahvusvaheliste uudiste vahendamist kohalikele tarbijatele.
?? 1994 hakkas BNS esimese uudisteagentuurina Baltimaades pakkuma uudiseid interneti kaudu.
?? 1997 tõusis kiirelt äriklientide osakaal. Meedia osakaal sissetulekutes langes umbes 40%-le.
?? 1998 hakkas BNS esimesena Baltikumis pakkuma regulaarset reklaamipinda internetis.
?? Kümnendaks sünnipäevaks vedasid BNS-i taas mitmed tuntud alustajad, kes olid vahepeal ära käinud: Ainar Ruussaar (kes põikas Sõnumilehte), George Shabad (Interfax), Jüri Maloverjan (Delovõje Vedomosti).
?? Tänaseks on nad kõik BNS-ist taas lahkunud. Agentuur on sulgenud oma rajatagused esindused, keskendudes peaasjalikult Baltikumile.
?? Samas on agentuur söönud Eestis välja oma ainukese otsese konkurendi ETA, ostes ära viimase kaubamärgi ning luues ettevõtte baasil meediamonitooringukeskuse. BNS teenib aastas korralikku, umbes viie miljoni kroonist kasumit.
BNS: väike tegija suures kontsernis
?? BNS-i omanik Alma Media Grupp on ennekõike Soome turule keskendunud võimas meediakontsern.
?? Tema suurim osakond Alpress kirjastab 33 ajalehte kogutiraazŠiga umbes pool miljonit. Tuntuimad väljaanded on Iltalehti, Aamulehti, Satakunnan Kansa, Kainuun Sanomat, Lapin Kansa ning Pohjolan Sanomat.
?? Ringhäälingu osakonna tuntuim firma on MTV Oy, samuti omab osakond osalust Radio Novas ning Rootsi telekanalis TV4 AB.
?? Äriinformatsiooni gruppi kuuluvad teiste seas BNS, Kauppalehti ning Lehdentekijät Grupp.
?? Meediateenuste osakonda kuuluvad ennekõike mitmesugused internetiportaalid.
?? 2003. aasta käive oli 460 miljonit eurot (7 miljardit krooni), kasum 17 miljonit eurot (265 miljonit krooni).
