URMAS KAJU: Eesti krooni taasavastaja lahkumise puhul

Paar päeva tagasi tabas mind ootamatu šokina uudis, et Rein Otsason on meie hulgast lõplikult lahkunud.

Rein Otsasonist on avalikult häbematult vähe räägitud. Loomult tagasihoidliku, avalikku tähelepanu isegi pelgava mehena ei ole ta ka ise eriti kusagil sõna võtnud ega jupiteride valgusesse trüginud.

Kirjutasin oma raamatus “Eesti Pank. Persoonid ja saladused”, et Otsason käis omal ajal välja EKP Keskkomitee seltsimehi jahmatanud ennekuulmatu mõtte Eesti kroonist kui “suveräänse liiduvabariigi” või “erimajandustsooni” või “Isemajandava Eesti” majandusliku iseseisvuse ainumõeldavast alusest.

Isemajandav Eesti kaupleks elavalt Kaliningradi ja Altai krai erimajanduspiirkondadega. Puuduks vene vähemuse probleem, kuna selle asemel oleks vene enamus. Jne. Jne. Igaüks näeb, et see on sulaselge jama.

Teisalt: võib-olla pommitaks meie pommikoerte eskadrill mitte Bagdadi, vaid Groznõid… Aga kui nii, siis vääriks avalikku tunnustamist ka see kohati koomiline, kohati abituna tunduv etapp “suveräänse liiduvabariigi iseseisva keskpanga” loomisest, mis lõppes tänase tugeva Eesti Panga asutamise, tugevdamise ja majandusliku kindlustamisega.

Ajalooline osalus

Loodi struktuur, millega soovisid suhelda välismaised analoogilised institutsioonid. Taastati Eesti Panga ajalooline aktsiaosalus Baseli Rahvusvahelises Arvelduspangas (BIS-Bank of International Settlements). Sellele struktuurile peeti rahvusvahelise õiguse alusel võimalikuks tagastada sõjaeelse rahvuspanga mitmes välisriigis deponeeritud kullavarud.

Võtaksin Rein Otsasoni rolli meie riigi ajaloos kokku nii: mäletan pikka kõhna, paksude prillidega ja jonnaka habemetutiga pangapresidenti eestlaste teise veretu vabadussõja esimese finantsülemjuhatajana. Otsason pani nurgakivi taasasutatavale Eesti Pangale ja otsis arhiivimaterjalide hulgast ja rahvapärimustest välja mälestuse Eesti kroonist kui iseseisva riigi majanduslikust alusest, kloppis selle tolmust puhtaks, lõi läikima ja lasi käiku. Otsason on tänase Eesti riigi oma raha isa ja just sellisena väärib ta mäletamist.

Rein Otsason (73)

•• Lahkus 30.10.2004

•• 1990. aastal taasloodud Eesti Panga esimene president, üks rahareformi ettevalmistajaid, majandusdoktor.

•• Sündis 1931. aastal Tartus, lõpetas 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ja kaitses 1984. aastal majandusdoktori kraadi.

•• 1988.–1989. aastani töötas Riikliku Plaanikomitee esimehena.

•• 1989.–1991. aastani töötas taasavatud Eesti Panga esimese presidendina.