Esimene alternatiivsoojuselektrijaam Väos valmis suurettevõtja kinnitusel mitte Eesti Energialt näpates, vaid tänu puiduärimehe ja Sõõrumaa äia Priit Marani visadusele.   

•• Kas Eesti ettevõtjatele on saabunud raske aeg?

Olen oma olemuselt optimist. Eesti majanduse suhtes ma praegu aga optimist ei ole. Siinse turu võimalused on minu jaoks ammendunud.

•• Kui halvaks meie asjad nüüd paari aasta jooksul lähevad?

Eesti jääb üheks toredaks väikeriigiks nelja ilusa aastaajaga. Kuid minu kui ettevõtja jaoks on piirid ees. Kui keegi tahab Eestisse investeerida, siis mina küll ei oska kohta soovitada. Varem võisid uuele tulijale soovitada mõne kinnisvaraprojekti ostmist, praegu ei julgeks seda ka soovitada.

•• Mis siis nüüd lahti on?

See liivakast on liiga pisike. Vaadake kas või uusi maju siin Tallinna kesklinnas: nagu üks risuhunnik, mida viiekümne aasta pärast ei taha keegi näha. Rotermanni kvartalis tõmbavad minu ehitatud musta maja rõdud nii mõnelgi hinge kinni. Tulin eile [pühapäeval – toim] Venemaalt – milliseid uhkeid maju seal ehitatakse, sammastega tornid peal.

•• Kuidas siis mujal saab ilusamini ehitada?

Olen viimasel ajal pannud päris palju aega spordi- ja muude ühiskondlike projektidega tegelemisse. Kui tahan Hispaanias teha ühe korraliku tenniseväljakute kompleksi, siis saan kindlalt kohaliku omavalitsuse tugevaks partneriks. Isegi kui panen Venemaal kümme miljonit dollarit analoogsesse projekti, siis vähemalt viis miljonit paneb kohalik omavalitsus juurde. Aga Eestis teed valmis, maksad peale ja saad veel kiruda ka. Meil on väike turg, heale asjale maksad igal juhul peale.

•• Teie ettevõtlusele jääb kitsaks nii turvaäri, kinnisvaraarendus kui ka energeetika? Millega lähete välismaale?

Põhimõtteliselt vaatan kõiki neid valdkondi, mis on mulle tuttavad. Tahan tegutseda suuremal turul ja olla anonüümsem. Vaatan võimalusi nii lähinaabrite juures kui ka kaugemal. Ukraina on hüdroelektrijaamu täis. Läti turg on tühi – tasub üle vaadata. Äkki tasub Väo jaama suguseid rohkem ka mujale ehitada?

•• Kas te kavatsete minna Ukraina turvaärisse?

Õpin seda turgu praegu tundma. Alustan mehitatud valvega Kiievis, siis teistes linnades. Tehnilise valve osas pole mõtet sellistes riikides miilitsaga konkureerida, kuid on teatud koostöövariandid.

•• Peterburi turvaäri?

See oli.

•• Kas Peterburis tegutsenud inimesed suunduvad nüüd Ukrainasse?

Nii võib öelda.

•• Kui suur võiks olla investeering piiride taha koos kaasatud kapitaliga?

See pole enam mingi ideestaadium, sest mõni tuhat inimest töötab juba. Ma ei taha nendes teemades väga aval olla, sest hinges pole rääkimiseks positiivset tunnet. Ei taha rääkida.

•• Milline on Urmas Sõõrumaa äride konsolideeritud käive?

Varade maht on nelja miljardi ümber ja käibe maht kipub kolme miljardi juurde minema. Kõik ei ole sajaprotsendiliselt meie kontrolli all, kuid on minu käivitatud.

•• Kas Eesti on teid kohelnud kuidagi halvemini, kui võiks kohelda üht edukat ettevõtjat?

Pidev sisevaenlase otsimine ja kriitika kuulub väikese ühiskonna juurde. Kuid suurem häda seisneb selles, et ma ei näe perspektiivi, kuhu me edasi läheme ja mis meie riigist saab.

•• Aasta tagasi ütles praegune peaminister midagi sellist, et me juba oleme paradiisis.

Meil oli plaan saada Euroopa viie rikkaima riigi hulka.

•• Kas teie teate, mida me peaksime tegema?

Vähemalt kolmandik Eesti majandust on transiidiäriga seotud – mitte kolm protsenti, nagu mõni ütleb. Kui siit käivad läbi kümned miljonid tonnid kaupa, siis see mõjutab ka teisi ärisiirdeid.

Maailma rikkaim maavarade ressurss asub Venemal ja liigub Euroopasse. See lausa jookseb meist üle. Ole ainult tark ja tee kott lahti. Ideaalne oleks tuua kogu see kaubavoog siia, aga ma ei saa aru, mida me praegu teeme.

•• Asjaolu, et teid on palutud Eesti Raudtee nõukogusse, eeldab, et poliitikud tahavad teie arvamust kuulda. Kas poliitikud kuulavad teie arvamust?

Ma olen üritanud öelda, mõni üksik ka ehk kuulab. Võib-olla on neil targemaid nõuandjaid.

•• Aga kui Venemaa ütleb, et ei taha seda varanduse voogu meiega jagada?

Olen näinud plaani, kus kümmekonna aasta pärast tuleb Venemaalt, Kasahstanist, Lõuna-Hiinast suurusjärgus 300 miljonit ja rohkem tonne kaupa. Sellise surve juures on ükskõik, mida meie naabrid tulu jagamisest mõtlevad. Kui me väga suuri lollusi ei tee, siis tilgub meile ka midagi.

•• Võib-olla te ikkagi ületähtsustate transiidiäri?

Sadade aastate tagusest ajast on Eestis silmaga nähtavalt säilinud vaid jõukate kaupmeeste poolt kaubateedele ehitatud linnad.

Tööstus on meil marginaalne. Meie riik on nii väike ja kallis pidada, et see viib tööjõu hinna üles. Kalli tööjõuga ei suuda me üheski majandussektoris ilma teha.

•• Me ju ostame kõrgete palkadega Sˇveitsis toodetud kellasid ja Saksamaa autosid?

Need on tõesti suhteliselt kallid asjad, aga me ei ole maailmas ainukesed, kes neid ostavad.

•• Urmas Sõõrumaa äridel läheb ju väga hästi. Mis roll on siin oskusel poliitikutega hästi läbi saada ja parteisid valimiste ajal toetada?

Mul on lihtsalt selline iseloom, et ma oskan inimestega läbi saada ega kipu kellegagi sõimlema. Loomulikult ei pea ma olema kõigi inimestega suur sõber, aga ma ei pea ka vaenlane olema. Tihtipeale näeme, et inimesed otsivad ilma põhjuseta konflikte ja lähevad riidu.

•• Kui Falck Tallinnas ridamisi turvakonkursse võitis, siis räägiti, et teistel ei maksagi konkureerida.

Pange ennast linnapea toolile. Turvafirmal on korraga vaja välja panna sadakond parkimiskontrolöri, kõik tugiteenused, kontrollida piletite trükkimist, võtta kümnete miljonite kroonide eest vastutust, tuua panga garantiid. Kas teie võtaksite firma, millel on üldse kokku 60 töötajat, või võtaksite selle, kellel on 4000 töötajat?

•• Kas pole juhtunud, et tunnistatakse võitjaks Sõõrumaa ettevõte, mis on teinud hea pakkumise, kuid millel pole mingit ajalugu?

Tallinna koolide rendilepingute puhul võis jääda mulje, et riiulifirma võitis, aga tegelikult pole see niimoodi. Põhimõtteliselt on iga kinnisvaraprojekti jaoks tehtud eraldi ettevõte. Vivatex Holdingul, kes sai koolide projekti, oli seljataga maailma kõige suurema teenindusettevõtte ISS-i garantii. ISS-i peakontor asub Kopenhaagenis ja ettevõte töötab vähemalt 130 riigis.

Et koolimaju ka koristatakse ja puhastatakse, on vaid väike osa seal juures. See, et minu osalusega ettevõte saab seda teha, on üks meeldiv lisaväärtus.

See, et Eestis kaks kolmandikku nendest, kes tarbivad turva- või puhastusteenust, on minu potentsiaalsed kliendid, on tekitanud võib-olla arvamuse, et oleksin justkui midagi siin niisama saanud. Tegelikult pole see nii.

•• Kas peab paika, et tegite endale aasta varem seadusega sobiva taastuvelektri hinna ja nüüd ostsite oma äialt Väo taastuvenergia elektrijaama ehituse?

Kogu see jutt on täielik lollus. Taastuvenergeetika on Euroopas väga päevakohane. Kui enne ei tehtud sellisesse tehnoloogiasse ühtegi investeeringut, siis seaduse vastuvõtmine on toonud lühikese ajaga sellele turule 2,5 miljardi krooni eest investeerimisotsuseid. Loomulikult oli minul võimalik selgitada otsustajatele oma seisukohti, kuid mina ei saa 1,3 miljoni elanikuga riigis endale seadusi teha. Praegu aga valmistatakse tõepoolest ette Sõõrumaa-nimelist seaduseparandust. Kelle iganes vastu tehtavad otsused ei ole head otsused, need ei vii elu edasi.

•• Kas teie positsioon Eesti Energia nõukogu esimehena andis elektrijaama ehitamiseks mingi eelise või salajase info?

Kui Eesti Energial oleks olnud selline tahtmine, oleksid nad suurfirmana suutnud jaama juba ammu ära teha. Minu äi Priit Maran seevastu tegeles jaamaga järjekindlalt seitse-kaheksa aastat. Kui nägin esimest korda tema mõtteid ja jooniseid, pidasin neid täielikuks luuluks.

•• Kas on nüüd nii, et Väo elektrijaam paneb Eesti Energiale kuuluva Iru elektrijaama kinni ja sealsed töötajad aetakse tänavale?

Mismoodi?

•• Kui Tallinna Soojus on Väo elektrijaama osanik, siis pole tal enam vaja Lasnamäe kütmiseks Irust sooja osta.

Iru jaam on juba väga pikalt aegunud tehnoloogiast viimast võtnud. Väga ammu käis jutt Tallinna Soojuse ja Iru elektrijaama kokkupanemisest 50/50 aktsiaseltsiks. Niimoodi oleks Irule turg eluks ajaks üle antud. Aga nad näitasid Tallinna Soojusele keskmist sõrme. See ülbik, kes praegu hüppab ja edumeelsete ideede loojaid maha teeb, võiks ise elus midagi praktilist ära teha, aga mitte salaplaane haududa. Eri halduskogudesse ja komisjonidesse on saadetud hulgaliselt pseudoallkirjadega kaebekirju. See pole ettevõtte juhi tase.

•• Mis sellel Irul siis häda on?

Iru tehnoloogia on vana ja ajast-arust. Tehku selle asemele paarisajamegavatine korralik gaasigeneraatorjaam, mida oleks Eesti energeetikamaastikule täpselt vaja. Ta aitaks tuuleenergeetikat stabiliseerida, oleks väga kiirelt manööverdatav võimsuse tõstmiseks ja allalaskmiseks.

•• Miks te ei tahtnud Väo jaama ehitada teise linna otsa, kus Iru-sarnase võimsusega gaasikatlamaja pole?

See jutt on selline, nagu elaksime me Moskvas. Tallinn on ju majanduse ja energeetika mõttes nagu üks suuremat sorti küla. Väo karjäär on paremaid risustatud kohti, mille maad võiks sellise projektiga väärtustada. Jaam hakkab tarbima 30 “rekka”-täit puitu ööpäevas. Katsu see kogus läbi linna Mustamäele vedada!

•• Kuidas selgitada olukorda, kus Eesti Energia on kogu oma investeerimistähelepanu suunanud välismaa tuumajaamadesse, aga kohapealsetesse võimsustesse ei investeerita?

Eesti energiapoliitika peaks tagama tootmise mitmekesisuse ja sõltumatuse. Väo-sarnane kombijaam peaks olema iga Eesti küla servas ja töötama võimalikult kohalikul kütusel. Eesti energiapoliitikas võiks taastuvenergeetika olla prioriteetsel kohal, mitte varumeeste pingil istujate klubi. Olen nendega ühte meelt, kes pooldavad Eestisse tänapäevase tuumajaama rajamist.

Meil on 95 protsenti energeetikast põlevkivil, mis on elektri tootmiseks maailma kõige ebaefektiivsem materjal. Kõlab uskumatult, et maailma kõige ebaefektiivsemast toorainest saab toota maailma kõige odavamat elektrit. Niimoodi saab seda toota vaid looduse saastamise arvelt.

•• Kas seda ohtu pole, et seitsme aasta pärast, kui suurem osa Eesti elektrijaamade katlaid kinni pannakse, ei saa hommikul habet ajada?

Seda nüüd küll karta ei ole. Meie kodukamar on nii väike, et saame alati kusagilt osta, kuigi hind võib kallis tulla.