Urmas Sõõrumaa küsib riigilt kümneid miljoneid eurosid laenu

 (111)
Urmas Sõõrumaa
Urmas SõõrumaaFoto: Karli Saul

Ligikaudu 100 miljoni euro suurune Patarei merekindluse projekt taotleb riigilt KredExi kaudu laenu 30-40 miljonit eurot, ütles suurettevõtja Urmas Sõõrumaa Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Sõõrumaa rääkis, et kriisi tõttu on ka tema töö mõjutatud. "Need kohad, kust raha peale tiksus, on vaikselt kustumas," ütles Sõõrumaa.

Sõõrumaa rääkis ka täpsemalt, millised otsused rõõmustaksid teda praegu käivatelt riigieelarve läbirääkimistelt Sagadi mõisas.

Küsimusele, kas ehitushinnad peaksid praeguses kriisis langema ehk ehitamine odavamaks muutuma, vastas Sõõrumaa, et me oleme suures maailma katlas. Meie kõrval on rikas Skandinaavia, mis hoiab hinnalatti kõrgemal ning ka riigisektor ei ole valmis enda palkasid ega mahtusid kärpima. Sõõrumaa kinnitusel ei saa ühiskonnas tekkida olukorda, kus üks sektor töötab lihtsalt poole väiksema palga eest. „Need asjad lihtsalt ei käi niimoodi," lausus Sõõrumaa.

„Eesti inimene on ju jonnakas ka. Ega ta ei pane põlve maha. Ta pigem on ilma ja tööta, aga ta ei tule kolmandiku summa eest tööle," rääkis Sõõrumaa, lisades, et loodetavasti läheb ehitamine pisut odavamaks, kuid mitte niipalju kui ümberringi loodetakse.

Sõõrumaa kommenteeris ka rahandusministeeriumi tulev aasta 4,5% majanduskasu prognoosi. „Mina ettevõtjana ütlen nii, et kui majandusprognoos on 5% plussis, siis mina ütlen oma alluvatele, et eraettevõtja peab olema vähemalt 15-20% plussis. Kui aga majandusprognoos on 5% miinuses, siis eraettevõtja peaks valmistuma 15-20% suuruseks miinuseks. See on nagu jooksus või jalgrattasõidus, et eesjooksajad jooksevad aeglasemalt kui taga jooksjad," lausus Sõõrumaa.

Jooksu metafoori aluseks võttes peaks riik Sõõrumaa sõnul olema eelkõige stabiilsuse näitaja, et tagumised saaksid loksutada. „Kui riik hakkab ees loksutama, siis tagumistel on see loksutamine kordades suurem," lausus Sõõrumaa.

Valitsus peaks toetama sektorite ettevõtteid ühtmoodi läbi maksuotsuste

Sagadi mõisas kestvate valitsuse eelarvearutelude kohta lausus Sõõrumaa, et ootab valitsuselt lisaks igasugustele otsetoetustele, mida valitsus nagunii teeb, ka selged otsused erinevate sektorite toetuseks, mis puudutavad kõiki ettevõtteid ühtmoodi. Tavaliselt puudutavad sellised otsused tema sõnul makse.

„Riik peaks maksude kaudu sektorite kaupa reguleerima, st toetama," lausus Sõõrumaa.

Lisaks peaks riigil olema Sõõrumaa hinnangul eraldi tervisekassa, mille maht võiks olla umbes 10% haigekassast. Eestis on suur suitsiidide arv ning arvestades eesolevat keerulist aega, siis see arv kindlasti suureneb, mistõttu oleks Sõõrumaa kinnitusel tarvis riigil kindlasti eraldi üksust, mis mõtleb inimeste tervise peale. „Mitte haige, haiglad ja tabletid," lausus ta.

Rikaste TOPis aastaga 5,1 miljonit eurot rohkem

Saatejuht Neeme Korv avaldas, et 1.oktoobril ilmuvas Äripäeva rikaste TOPis on Urmas Sõõrumaa varaks arvestatud 118,1 miljonit eurot. Seda on 5,1 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Küsimusele, kas selle arvestusega teeb Äripäev talle liiga, vastas Sõõrumaa: „Vastupidi. Äripäev teeb kord aastas meeldiva tunde". „Kui seda oleks ka nii palju,. Omanikel on seda tore lugeda, aga seda raha ju tegelikult käes ei ole," lausus Sõõrumaa.