Eesti turvaturul on juba mõnda aega räägitud sellest, et just Urmas Sõõrumaa oli ettevõtja, kes aitas Pristisel maksta Rein Kilgi Transcom Grupile ligikaudu 1,13 miljonit eurot pärast seda, kui Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus oli selle summa Pristiselt Kilgi kasuks välja nõudnud. Nimetatud kohtuotsus jõustus tänavu 10. augustil. Pristise 2010. aasta aruandes seisab: „Sellest 830 850 eurot on kajastatud AS Pristise bilansis real „Muud lühiajalised võlad“. Vahe summas 299 150 eurot kajastub perioodikuluna 2011. aasta kasumis.“

AS Pristis on mitu viimast majandusaastat lõpetanud suure kahjumiga. 2009. aastal sai ettevõte 26,1, mullu aga 13,4 miljonit krooni kahjumit. Mullune käive langes tunamulluselt 224 miljonilt 201 miljoni kroonini. Pristise juhid tunnistavad ka aastaaruandes ka ise, et eelmisel aastal läks loodetust kehvemini.

Sõõrumaad ei huvita kahjumis Pristis ega selle tooted-teenused altruismist. Ukrainas turvafirmat USS Security arendav Sõõrumaa oskab väga hästi raha ja protsente lugeda. Suurärimeest ajendab Pristisest haarama ambitsioon saada teatud perioodi jooksul Eesti turvaturul vähemalt teise turuosaga tegijaks.

See, kuidas Sõõrumaa Pristise „kodustab“, on teada vaid asjaosalistele endile. Nemad ei ole aga enne tehingu ametlikku vormistamist üleliia jutukad. Kuid variante on mitu: kõige lihtsam oleks Pristis naha ja karvadega ära osta, saades seeläbi väga korraliku ja mitmetahulise kliendibaasi omanikuks. Samuti oleks üsna loogiline 1993. aastast tuntud Pristise kaubamärk alles jätta.

Teisalt võiks kaaluda ka osalise teenustepaketi omandamist. Kui Pristis 2009. aastal mehitatud valvet pakkunud Skorpioni Julgestusteenistuse ja Lilto omandas, sai varem peaasjalikult kaubandusturva-, tulekaitse- ja turvasüsteemide ning turvalahenduste müüjana tuntud Pristis endale ka mehitatud valve ja patrullteenuse pakkumise võimekuse. Väidetavalt ihuvat Sõõrumaa eelkõige hammast just Pristise sellele poolele.

Nii või teisiti, Pristisel – Eesti turvaturu praegusel 2. positsiooni hoidjal - on praegu ligikaudu 4000 äriklienti. Mullu töötas ettevõttes keskmiselt 525 töötajat.

Sõõrumaa omanduses Silverline Investi 2010. aasta aruandes öeldakse, et sel aastal peab ettevõte kiiresti kasvama ning algusaastate suurte, firma käivitamisega seotud investeeringute tõttu tekkinud kahjum peab peatselt kasumiga asenduma.

„Kus suitsu, seal võib ka tuld olla...“

Hetkel välismaal viibivat Urmas Sõõrumaad on oluliste tehingute eel alati tagasihoidlikkus kaunistanud. „Üldiselt ei ole asjad päris nii nagu küsid, aga kus suitsu, seal võib olla ka tuld...,“ muigab ettevõtja.

Muide, Sõõrumaa Eesti turvaäri investeeringute omamiseks ja juhtimiseks loodud Silverline Invest ja selle omandusse kuuluv K Grupp Turvateenused OÜ oli mullu Eesti turvaturul üks vähestest ettevõtetest, kes suutis oma turuosa hoida ja ka kasvatada.

2010. aastal asutas Sõõrumaa kolm uut tütarettevõtet üle Eesti. Samuti omandas K Grupp Turvateenused OÜ suvel Rakvere ettevõtte VSS Viru Julgestusteenistus ASi turvateenuste äritegevuse. Nii sai Sõõrumaa enda kätte suure osa Virumaa piirkonna turvaturust.

Sõõrumaale kuuluva ja OÜ-d K Grupp Turvateenused omav Silverline Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kinnitab, et seni ei ole Sõõrumaa firma ega Pristise vahel ühtki tehingut toimunud.

„Samas julgen küll öelda, et tõenäoliselt on lähiajal turvaturul muudatusi oodata. Kas tuleb kiireid otsuseid ja oste, on raske oletada. Siiski on selge, et turul on liiga palju ettevõtteid ning hinnad on nii palju langenud, et ainuüksi sellise killustatuse tõttu ei ole võimalik enam jätkata,“ selgitab Nuutmann.

Juhatuse liige lisab, et tema teada ei ole Sõõrumaa Pristise ja Rein Kilgi rahavaidlusse kuidagi sekkunud.

Rein Kilk märgib, et on Pristise tulevikust erinevaid kuulujutte kuulnud, kuid ei soovi neid levitada.

LHV aitas Kilgile raha maksta

Seevastu Pristise nõukogu esimees Indrek Sepp on märksa konkreetsem. Ta eitab justkui oleks Sõõrumaa mingil moel sekkunud Transcom Grupile arbitraažis välja mõistetud summa maksmisse. „Pristis tasus nimetatud summa ilma ühegi ettevõtja abita, kasutades selleks LHV panka. Pristisele Skorpioni omandamise lõplikuks hinnaks kujunes umbes viis miljonit eurot. Osa tehingust oli olemasolevate kohustuste üle võtmine, osa saneerimiseks tehtud ühekordsed kulud,“ ütleb Sepp.

Nõukogu esimees rõhutab, et Pristis on turvateenuseid ja tehnoloogilisi lahendusi ning teenuseid pakkuva firma kaubamärk, mida Pristis on kasutanud peaaegu 20 aastat ja jääb kasutama ka edaspidi. Samas ei tähenda kaubamärgi jätkuv turul püsimine teatavasti seda, et kaubamärgi omanik ei võiks vahetuda.

Kui Sõõrumaa ja Sepp siiski tehinguni jõuavad, peab selle heaks kiitma ka Konkurentsiamet. Ameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Svetlana Ljutova sõnul ei ole sellesisulist taotlust seni konkurentsiametisse laekunud. „Konkurentsiseaduse kohaselt peab konkurentsiametile kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatama enne koondumise jõustumist ning pärast lepingu sõlmimist või tehingu või muu toimingu tegemist,“ lisas asjatundja.

Turvaettevõtete Liidu statistika järgi oli mulluse turvaturu valveteenuste käibeosa liider G4S Eesti (58%), Pristise osa oli 9% ja K Grupp Turvateenuste panus 6%. Turvatehnika paigalduse ja hoolduse käibeosad olid vastavalt 25,7%, 17,2% ja 0,82%.