Urmas Varblane: käimas on mitu kriisi korraga

 (9)
Urmas Varblane: käimas on mitu kriisi korraga
Päevaleht/Pressifoto, Marko Mumm

Täna toiduliidu aastakonverentsil esinenud Tartu ülikooli professori Urmas Varblase sõnul on maailmas käimas mitu kriisi korraga.

„Ühelt poolt rahandusekriis, mis algas mõni aeg tagasi, see kasvas üsna kiiresti üle majanduse kriisiks ja no Eesti puhul on veel palju räägitud, et meil on veel omaette kriis – strukturaalne kriis, kus töömahukad ja vähe andvad sektorid on liiga suure osakaaluga,“ rääkis Varblane.

Kriisiga on Varblase sõnul kaasnenud tohutu kaubanduse kokkutõmbumine, mida pole kogetud pärast 1982. aastat. Kõige enam on kriisi käigus kaotanud need, kellel on väike siseturg, suur välisvõlg ja tasakaalustamata väliskaubandus. „Need on asjad, mis kõik suures osas Eestit puudutab,“ sõnas Varblane.

Eesti EL-i avatuima majandusega Majanduse avatuselt on Euroopa Liidus kõige esimesel kohal Eesti, kellele järgnevad Sloveenia, Slovakkia ja Ungari. „See, et meietaolisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike vaadatakse, kui väga imelikke kohti, kuhu ei julgeta investeerida ja jälgitakse väga tähelepanelikult, kõigest sellest tuleneb, et välisrahastamine on palju raskem,“ rääkis Varblane.

Märksõnadena tõi Varblane välja veel siseturu nõrgenemise, protektsionismi ja konkureerivad devalveerimised. „See viimane on päris hull asi. See tähendab, et need riigid, kellel ei ole fikseeritud turg, on praegu oma rahad lasknud ujuma ja need on muutunud odavamaks,“ rääkis Varblane, kelle sõnul on ujuva kursiga Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valuutad 25-30 protsenti odavamaks muutunud.
„See, et meie kurss on fikseeritud, tähendab, et meie kaup on selle võrra kallim. Et seda on raskem müüa.“

Lati devalveerimine oleks valus hoop

Varblase sõnul on väga oluline, mis toimub ja mis hakkab toimuma Lätis, sest lati devalveerimine oleks Eesti konkurentsivõimele väga tugev hoop. Toidukaupade hinnad paari aastaga langenud. Kõikunud on piima hind, samas kui liha hindades ole „tohutut hüplemist“ olnud. Varblane soovitas toidutöösturitel asju vaadata pikemas perspektiivis. Arvestada elanikkonna kasvu ning nõudluse kasvu Aasias.

Linnastumise trend on viinud selleni, et eelmisel aastal elas juba üle poole maakera elanikest linnades. Kliimamuutuste taustal saab oluliseks ressursiks vesi. 2025. aastal elab prognooside järgi veenappuses kaks miljardit inimest. Taastuva energia koha pealt nentis Varblane, et biokütus hakkab konkureerima ühe ja sama piiratud ressursi pärast ning see on maa. Tulevikus on oodata haritava maa hulga vähenemist ja saagikuse kasvu aeglustumist. „Kui me vaatame viie ja 10 aasta perspektiivis, siis trend on sinnapoole, et on vaja toota rohkem, sest neid inimesi, kes süüa tahavad, tuleb kogu aeg juurde ja ressursse on järjest vähem,“ sõnas Varblane.

Eestis on kõige enam haritavat maad inimese kohta. „Iseasi, milline see maa kvaliteet on, kui suur on saagikus.“ Muuhulgas rääkis Varblane „tervis kui valuuta“-kontseptsioonist, mis tähendaks ühiskonna mõttemalli muutusest ning näiteks tervislikult elavate inimeste vähem maksustamisest. Märksõnaks siin on ka Inimeste ravimine läbi õige toitumise, mis kahandaks ravimitootjate tulusid ja mistõttu ravimitootjad ka sellele vastu seisavad.

"Üksteiselt teki ära tõmbamise"-poliitika taastulek?

Oluline oleks, et toidutööstuse ettevõtted teeksid kriisi ajal koostööd. Varblane rääkis eelmise nn vene-kriisi ajal toimunud „üksteiselt teki ära tõmbamise poliitikast“. „See oli see aeg, kui tootjal soovitati piim maha kallata või 80 sendiga ära müüa ja töötlejad olid siis omakorda kauplejatega hädas.“ „Ei ole võimalik, et üks tuleb puhtalt välja teise arvelt, siis ei ole järgmist tsüklit enam võimalik täita. Siis tuleb toorainet hakata jumal teab kust sisse tooma,“ rääkis Varblane. 1998-2000 aastad lõppesid Varblase sõnul ettevõtete ülevõtmistega.