ÜRO agentuur avaldas, kui suure osa on koroonaviirus inimeste palkadest minema viinud

Covid-19 pandeemia on avaldanu mõju kahe kolmandiku maailma riikide elanike sissetulekutele, need on kas langenud või kasvanud väga tagasihoidlikus tempos, selgub ÜRO allasutuse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raportist.

Raporti kohaselt on pandeemiast suurima hoobi saanud madalapalgalised töötajad ning naised. Kolmandikus andmeid esitanud riikides on keskmine palk kasvanud, kuid raporti koostajad märgivad, et selle põhjuseks on asjaolu, et madalapalgalised on töö kaotanud ega lähe seega keskmise palga arvestusse.

Riikides, kus püüti inimeste tööhõivet säilitada ning rakendati palgatoetuste meetmeid, on kriisi mõju ilmnenud eelkõige töötasu vähenemise kaudu.

Uuringust ilmneb, et mitte kõik töötajad ei pole kriisis ühtmoodi kannatanud. Naistele on mõju olnud tõsisem. Nii hindab ILO 28 Euroopa Liidu liikmesriigi andmete põhjal, et ilma palgatoetusteta oleks naised selle aasta teises kvartalis oma palgast kaotanud 8,1%, samas kui mehe vaid 5,4%.

Kriis on väga tugevalt mõjutanud madalapalgalisi töötajaid. Madalamaid oskusi nõudvatel aladel töötanud inimesed on kriisis kaotanud rohkem töötunde, kui kõrgema palgaga juhtivatel ning esioskusi nõudvatel kohtadel töötanud.

Ning taas Euroopa Liidu liikmesriikide andmetele tuginedes saan väita, et ajutiste palgatoetusteta oleks 50% kõige madalamat palka saanud töötajad kaotanud oma sissetulekust 17,3%.

Ilma toetusteta oleks ELI riikide keskmine töötasu vähenenud 6,5%.

„Covid-19 kriisi põhjustatud ebavõrdsuse kasv suurendab vaesust ning sotsiaalset ning majanduslikku ebavõrdsust ja see on laastav," lausus ILO peadirektor Guy Ryder. Ryderi sõnul tuleb kriisist väljumise strateegia lähtuma inimesest. Meil on tarvis adekvaatset palgapoliitikat, mis arvestab töökohtade ning ettevõtete jätkusuutlikkusega, kuid vähendaks ebavõrdsust ning säilitaks nõudlust. „Paremat tulevikku ehitades peame endalt küsima ka ebamugavaid küsimusi, miks ühiskonna jaoks kõrge sotsiaalse väärtusega ametid nagu õpetaja ning hooldaja seostuvad madala palgaga," rääkis ta.

Raport toob välja, et juba enne Covid-19 pandeemia puhkemist teenisid 266 miljonit inimest, st 15% kõikidest maailma palgasaajatest alla riikide miinimumpalga. Olgu põhjuseks see, et tööandja ei järginud miinimumpalga nõuet või see neile mingi juriidilise nüansi tõttu ei rakendunud. Valdavalt on miinimumpalga või veelgi väiksema tasu saajad naised.

JUba aprillis hoiatas ILO, et 1,25 miljardit töötajat ehk pea kaks viiendikku maailma 3,3 miljardist töötajaskonnast teenivad oma igapäevast leiba valdkondades, mis on viirusest väga tõsiselt puudutatud: alates jaemüügist ja kinnisvarast ning lõpetades tööstuse, majutuse ning toitlustusteenustega. Enam kui neli viiendikku tööjõust elab riikides, kus on rakendatud sulgemismeetmeid.