Urve Palo: kui riik ostaks praamid otse Tallinna Sadamale, võib Euroopa Komisjon seda jälle lubamatuks riigiabiks pidada

 (76)
Minister selgitab lähemalt, millistel tingimustel korraldatakse uus hange
Eesti parima mobiilirakenduse konkurss 2014
Majandus- ja taristuminister Urve PaloFoto: Andres Putting

Ärilehele antud intervjuus möönab majandusminister Urve Palo, et kui keegi peale Vjatšeslav Leedo saartevaheliste liinide vedaja hankele osalema ei tule, on see märk sellest, et aega ongi uute laevade ehitamiseks liiga vähe.

Minister Urve Palo, millest teie meelemuutus praamihanke väljakuulutamisel? Majandusministeeriumi analüüsid ju näitavad, et riigi omanduses oleks praame odavam pidada. 

Tehtud arvutused baseeruvad hinnangutel. Tõelised numbrid selguvad siis kui dokumendid on avatud ja on näha, mis hinnaga pakutakse praame ja nende opereerimisteenust. Kalkulatsioonide vahe on tulnud sellest, et 10 aastase hanke puhul arvestab hankija amortisatsiooniga kümneks aastaks. Kui riik omaks laevu, siis laeva eluiga on 30 aastat ja amortisatsioonikulud saaks pikema aja peale jaotada. Mulle ei meeldi asjaolu, et praamihankel on olnud alati üks pakkuja. See pole olukord, kus turg ja konkurents toimib ja sellepärast olen ma algusest peale olnud selle idee toetaja, et riik peaks laevu omama ja opereerimisteenust hankega otsima.

Kas te päriselt ka usute, et keegi peale Leedo tuleks oma laevadega hankele osalema?

Kui ei tule, siis järelikult see kahtlus, et aega on liiga vähe 1.oktoobriks 2016.aastaks neli uut laeva ehitada, osutub tõeks. Kui meil oleks aega kolm aastat, siis poleks küsimustki proovida teha laevade ostuhange ja ebaõnnestumisel uusi hankeid korraldada. Eelmine valitsus otsustas, et minnakse laevade ostuhankesse. Kahjuks pole selle ajaga midagi tehtud.

Seotud lood:

Hanget on terve aja pidurdanud Tallinna Sadam.

Mina ei oska seda öelda. Tegelikult oli eelmisel ministril aega pool aastat hange välja kuulutada. Miks seda ei tehtud, ma ei tea. Küll aga on Tallinna Sadama argumendid vägagi objektiivsed, miks nad hanget välja kuulutada ei saanud.

Intervjuus Ärilehele ütles kantsler Marika Priske, et ettevõtjate lobitöö on uskumatult võimas. Kas te ei tunne, et äkki on teid lihtsalt ümber veendud, et Leedol on ikkagi vajalik teenuse osutamist jätkata?

Mina seda ei küll ei kinnita, keegi pole minuga lobistanud. Küll aga puudub mul kindlustunne, et olemasolev operaator ja laevade omanik läheb osalema hankele, kui riik laevaehituse telliks. Siis ma ei saa sellist hanget välja kuulutada. Mul puudub kindlus, et kahe aastaga neli laeva valmis ehitatakse.

Miks on vaja teha uus hange korraga 10 aasta peale?

Kui oleks lühem periood, läheks see riigile palju rohkem maksma. Laeva hinda peaks pakkuja tagasi suutma teenida lühema aja jooksul, mis tõstaks ka hinda.

Lisaks pole meil kindlust, et kui riik teeb Tallinna Sadamaga otselepingu praamide ostmiseks ja opereerimiseks, et siis seda Euroopa Komisjon jälle riigiabiks ei pea. Me oleme komisjoniga rääkinud, neilt on saadud suuline hinnang, et see pole riigiabi, aga kirjalikult nad seda ei kinnita. Ja ei saagi kinnitada. Seega pole kindlust, et praamide ost ei satuks sarnaselt Estonian Airile keelatud riigiabi andmise uurimise alla.

Kuidas see Tallinna Sadama osalemine hankel välja näeb? Kust leida üldse veel potentsiaalseid hanke võitjaid peale Leedo, sest tema on ju ainuke ettevõtja maailmas(!), kellel üldse hankel osalemiseks võimekus olemas. Ja üldsegi, kui riik ei jõua laevu ehitada, siis kuidas peaks hankel osalejad seda jõudma?

Hankel osalemiseks ei pea laevad valmis olema. Me kiirustamegi hanke väljakuulutamisega sellepärast, et oleks aega pakkuda ja hiljem ka ehitada. Laevaehitajad peavad pakkuma hinna, millega nad laevad valmis teevad. Hanke ajal ei pea nad laevu ehitama. Tallinna Sadamaga oleme kokku leppinud, et nad osalevad hankel. See tähendab, et nemad kuulutavad omakorda välja hanke laevade ostuks ja opereerimiseks. Kui nad võidavad, siis alles annavad asja töösse.

Kas riik on valmis ka dotatsioone suurendada?

Ma ei saa vastata ja või ei. Minu eesmärk on, et praamiliiklus oleks tagatud, et see oleks tagatud hea hinna ja liikumistihedusega.

Kui nüüd Leedo tuleb esimest korda hankele reaalsete konkurentide olemasolul ja pakubki palju madalamat hinda, siis tekitab see küsimuse, mida riik siiani teinud on ja miks raha praegustele opereerijatele tasku toppinud?

Minu töö on avaldada survet, et ta tuleks pakkuma soodsama hinnaga või vähemalt, et hind ei tõuseks. Oleks aeg ka teistel pakkujatel tulla ja majandusministeerium saadab ka otse kutseid laevaehitajatele hankel osalemiseks.

Olulise erinevusena oleme nüüd valitsuskabinetis kokku leppinud, et teeme sellise hanke, kus riigil on lepingu lõppedes võimalus - mitte kohustus - praamid endale soetada. Hind fikseeritakse hankes kohe ära. Lisaks on nüüd hanketingimustes kohustus paremini näidata kulude ja tulude ridasid, see tähendab suuremat läbipaistvust.

Kelle argumentatsioon oli teie jaoks kõige tugevam, mis teid ikkagi meelt muutma pani? Oli see Taavi Rõivas või Sven Mikser või Neinar Seli? Leedo ise?

Ikka minu enda. Ei Mikseri ega Rõivase vastutus pole teha eeltööd, see on majandusministeeriumi enda argumentatsioon. Marika Priskel on hea rääkida, et kui isegi täpselt õigeks ajaks laevu valmis ei jõuta, siis küllap saadakse praeguse vedajaga kokkuleppele või et ajame talveperioodi läbi kahe laevaga. Aga kas ikka saame kokkuleppele? Kas see rahuldab saarte elanikke, et ühendust jääb mingiks ajaks poole vähemaks? Ministrina ma ei saa teha selliseid emotsionaalseid ja populistlikke otsuseid, et kuulutame hanke välja ükskõik mis pärast saab.