Urve Palo: soovimatute müügikõnede järelvalvet raskendab põhiseadus
Riigikogu majanduskomisjon arutas täna sideoperaatoritelt laekunud ettepanekut elektroonilise side seaduse muutmiseks, et inimesed, kes ei taha telefonimüügi kõnesid saada, neid enam ka ei saaks.
„Mõistame, et tegemist on eelnõuga, mille eesmärgiks on tarbijale soovimatute otseturustusega seotud häälkõnede tegemise piiramine. Samas näeme probleemi selles, et eelnõust on välja jäänud soovimatute müügikõnede järelevalve korraldamise ja rikkujate vastutusega seotud küsimused,“ seisab majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirja kandvas arvamuses eelnõule.
Probleem tekib nimelt siis, kui inimene otsustab telefonimüüja kohta kaebuse esitada. Kaebuste lahendamisel tuleb hakata hindama osapoolte vestluse sisu selleks, et eristada otseturustuse eesmärgil tehtud müügikõned tavakõnedest. MKM-i arvamuses selgitatakse, et telefoni teel toimunud vestluse sisu saab hinnata ainult sideettevõtja poolt kõne salvestamise ja selle hilisema üle kuulamisega.
„Häälkõne salvestamine ilma osapoolte eelneva nõusolekuta on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning on selge, et häälkõnede massiline salvestamine ja salvestiste kasutamine soovimatute müügikõnede järelevalvemenetluste läbiviimise eesmärgil ei ole aktsepteeritav,“ rõhutab Palo.
Seega ei ole reaalajas toimuvate häälkõnede puhul võimalik tagantjärgi tavamenetluslikus korras tõendada, kas rikkumine toimus või mitte, ja ka rikkumise toimepanijat, mis eelnõus esitatud muudatuste rakendumisel saab kaebuste lahendamisel otsustavaks asjaoluks.
Palo juhib tähelepanu , et praegu eelnõu sätetest ja seletuskirjast ei selgu, millisel moel korraldatakse soovimatute müügikõnede järelevalve ja võimalike süütegude menetlemisega seotud asjaolud:
1) soovimatu müügikõne tõendamine nt. häälkõnede salvestamine ja salvestiste väljastamise kohustus;
2) taasesitataval kujul kliendi keeldumise avalduste säilitamise kohustus (nii sideettevõtjale kui pakkujale esitatud nõusolek);
3) keeldumisavalduse väljastamise kohustus kolmandale osapoolele, nt kaebust menetlevale Andmekaitse Inspektsioonile;
4) rikkuja vastutus.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas märkis, et kõige parem lahendus oleks müügifirmade omavaheline vabatahtlik kokkulepe ja hea tava välja töötamine, mis tõstaks telefonimüügi kvaliteeti ja tähtsustaks tarbijate õigusi.
Müügimeistrite AS-i esindaja nentis majanduskomisjoni istungil, et tänaseks pole turuosalised püüdnud omavahel telefonimüügi reegleid kokku leppida, kuigi teatud reguleerimine on vajalik. Samas avaldasid mitmed ametkondade esindajad arvamust, et kõige keerulisem oleks seadusrikkumise tõestamine ja õiguspärane karistamine. Samuti tuleb tagada, et kõikidel turuosalistel oleks võrdsed õigused ja kohustused.
