USA keskpank langetab täna ajaloolise intressiotsuse. Mida see endaga kaasa toob?
See ei ole uudis vaid keskpangale ega USAle. Maailm ja eriti arenevad maad on märkimisväärselt oma tegevusi finantseerinud USA dollarites võetud laenudes. Võib eeldada, et USA karmim rahapoliitika tõstab laenukulusid ka väljaspool USAd.
USAs võib see tähendada nii eluasemelaenude, autolaenude, tarbijakrediidi, ettevõtete laenude, kohalike omavalitsuste laenude kallinemist. Välistada ei saa ka muusid asjaolusid arvestamata USA valitsuse võlatootluse kasvu.
Vähemalt sama oluline kui täna peaaegu tõenäoline intressitõus on see, mis signaali annab keskpank järgmise kuude kohta. Kas seekordne intressitõus jääb üksiksündmuseks või on oodata pikemat intressitõusu tsüklit.
Finantsturgudel oodati USA keskpanga intressikergitust juba septembris, kuid siis jäi asi katki, kuna Hiina devalveeris üllatuslikult suvel valuutat ja see tõi üleilmselt finantsturgudel tagasilöögi. USA keskpanga intressimäära sättiva komitee kahe viimase isungi protokollid annavad aimu, et otsustajad jälgivad välismaiste majanduste nõrkust ja kallist USA dollarit, mis lööb USA ettevõtete eksporti.
Investorid tunnevad huvi, mida keskpanga juht Janet Yellen arvab rahapoliitika lahknevusest juhtivate keskpankade osas. Sel ajal, kui USA keskpank on ajamas karmimat rahapoliitikat, on paljud teiste juhtivate majanduste keskpangad, sealhulgas Euroopa keskpank ajamas lõdvemat rahapoliitikat.
Seni on USA keskpanga juht välistanud tagasipöördumise keskpanga eelmise intressitõusu taktika juurde, kui 2004.-2006. aastani tõsteti intressimäära 17 järjestikusel keskpanga rahapoliitika komitee istungil 0,25 protsendipunkti võrra.
Mis saab edasi?
Paljud analüütikud arvavad, et tuleval aastal tõstab keskpank intressimäära kolmel või neljal korral. Teised arvavad, et pärast tänast intressitõusu eelistab keskpank vaadata ja oodata kuni juunikuuni, enne kui tõsta taas intressimäära.
Samuti on huvitav näha, kas keskpanga otsustajad on otsuses ühtsed või mitte. Praegu kalduvad ökonomistid sellise arvamuse poole, et kuni kolm keskpanga rahapoliitika otsustajat võivad olla vastu intressi tõstmisele.
Üleilmselt võib finantsturgudel tuua keskpanga otsus kaasa suuri kõikumisi. USA dollar on maailma juhtiv reservvaluuta ja kaudselt on läbi selle maa intressipoliitika mõjutatud kogu maailm.
Rahvusvahelisele kaubandusele võib karmima rahapoliitika mõju avaldamine võtta kauem aega, kuid finantsturud on täitmas funktsiooni, kus hinnatakse koheselt uue informatsiooni saabudes või seda oodates ringi vaated varade väärtustele.
Kui keskpank ei anna vihjet väga karmi rahapoliitika kohta, võivad finantsturud kergendatult hingata. Kui aga keskpank otsustab karmi rahapoliitika kasuks, võib see tuua riskivarade (aktsiad, toorained, riskantsemad võlakirjad) üleilmse hinnalanguse. USA keskpanga rahapoliitika mõju pehmendab teiste juhtivate keskpankade külluslik rahapakkumine.
