USA keskpank peab langetama raske otsuse

 (14)
USA keskpank peab langetama raske otsuse
USA keskpanga hoone WashingtonisFoto: Scanpix/ Reuters

USA keskpangal seisab ees tema juhi Janet Yelleni juhtimise aja raskeim otsus. Neljapäeval peaks selguma, kas USA keskpank tõstab intressimäära või mitte.

Olukord näib selline, et mida tahes ka keskpank ei otsustaks, igal juhul ei jääda sellega rahule, kirjutab Reuters.

Terve koor kriitikuid, nende seas muide ka USA endine rahandusminister Lawrence Summers argumenteerivad, et intressi tõstmine praegu oleks vale. Põhjusteks on Hiina majanduse tervise ja maailma majanduskasvu suhtes kerkinud mured ning lisaks inflatsiooni puudumine USAs.

Teised seevastu väidavad, et kui keskpank ei tõsta intressimäära, siis kannatab seetõttu usaldus keskpanga vastu, kuna intressitõusu osas on juba pikalt pinda ette valmistatud ja see vaid pikendaks investorite poolset intressimäära tõusu ajastuse ennustamise agooniat.

Keskpank ise on jätnud alles võimaluse neljapäevaseks tagasihoidlikuks intressitõusuks.

Föderaalreserv on mures alustamise osas,“ ütles Guggenheim Partnersi investeerimisjuht Scott Minerd. „Kui nad liigutavad intressimäära, ütlevad nad tõenäoliselt, et mingit kiirustamist ei ole täiendavaks intressimäära muutmiseks. Kui intressimäära ei tõsteta, siis viidatakse finantsturgude olukorrale ja lisatakse, et edaspidi on intressitõus on möödapääsmatu.“

Selles osas, mida USA keskpank teeb, puudub investorite ja ökonomistide seas üksmeel. Läinud nädalal Reutersi poolt korraldatud analüütikute küsitlus näitas, et septembris intressitõus oli veidi populaarsem valik kui intressi muutmata jätmine. Seevastu USA keskpangaga otseselt võlakirjatehinguid tegevad pankade (primary dealers) ökonomistid valisid tõenäolisemaks variandiks detsembrikuise intressitõusu. Intressituletistehingute (futuuride) kauplejad hindasid selle nädala intressitõusu tõenäosuseks vaid 25%.

„Ma tunnen ühe enam sümpaatiat nende suhtes, kes ütlevad, et USA keskpank on ise muutunud finantsturgude ebastabiilsuse allikaks, ütles UniCrediti peaökonomist Erik Nielsen. „Septembrikuise intressitõstmise ära jätmine võib tõsta finantsturgudel riski kuni 2016. aastani.“

Ta lisas, et keskpank peaks reageerima finantsturgudel toimuvale vaid ekstreemsetes oludes. Kõik muu viitaks sellele, et nad on kaotanud kontrolli toimuva üle.

Viimati ütles juulis USA keskpanga juht Yellen kongressi ees aru andes, et kauem intressitõstmisega venitamine tähendaks, et hilisem intressitõus peaks tulema järsum.

USA keskpank on hoidnud intressimäärasid rekordmadalal juba alates 2008. aasta teisest poolest. Esmakordselt viitas keskpank intressimäära tõstmisele juba 2015. aasta keskpaiga paiku. Kuigi maailma suurim majandus kasvab suhteliselt kiiresti, leitakse sageli mitmesuguseid põhjuseid intressi tõstmise vastu.

Näiteks on USAs inflatsioon juba kolmandat aastat madalamal keskpanga eesmärgist. Siis tuli esimeses kvartalis USA majanduse järsk aeglustumine, mis pandi peamiselt karmi talveilma ja tõusva dollari süüks. Kogu 2015. aasta on Yellen ja teised nuputanud, et kuidas on võimalik, et paranev tööjõuturg ei ole toonud kaasa tugevamat palgatõusu.

Teises kvartalis oli majanduskasv tagasi 3,7% peal ja tööpuudus vaid veidi üle 5%. Toorainete langenud hinnad ja mujal maailmas aeglustuv majanduskasv suruvad inflatsiooni aina madalamale Föderaalreservi 2% eesmärgist.