Trumpi ametiajal on maailma suurima majanduse riigivõlg hakanud eriti suurte sammudega kasvama ning üheks põhjuseks on maksureform, mis on eelarvele maksma läinud 1,5 triljonit dollarit, kirjutab Deutsche Welle.

Asja sisu on lihtne: maksutulud vähenevad, kuid föderaalkulutused kasvavad.

NPR kirjutab, et vaatamata sellele, et majanduses valitseb alates Teisest maailmasõjast üks pikemaid kasvuperioode, seisab USA silmitsi eelarvepuudujäägi ning võlatasemega, mida ei ole nähtud alates 1940. aastast.

USA Kongressi eelarvekomitee prognoosib, et sellel aastal on eelarvepuudujääk 897 miljardit dollarit, mida on 15 protsendipunkti võrra rohkem kui 2018.aastal.

Lisaks prognoosib eelarvekomitee, et puudujääk kasvab igal aastal ning jõuab 2022. aastaks triljoni dollari tasemele.

Eelarvekomitee tõdes, et järgmise kümne aasta jooksul on eelarvepuudujääk keskmiselt 1,2 triljonit dollarit, ehk 4,4% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Seda on oluliselt rohkem kui viimase 50 aasta keskmine 2,9% SKTst.

Lisaks Teise maailmasõja järgsele ajale on selline puudujääk olnud vaid ühel korral- 2007-2009 majanduskriisi ajal.

Trumpi administratsioon kinnitab, et uus maksreform tasub ennast ära, sest peaks majandust turgutama. Paljud majandusteadlased seda arvamust aga ei jaga. Lisaks on ka arvamusi, et vaatamata üha kasvavale riigivõlale, on sellega kaasnevad riskid suhteliselt väikesed.