Amazoni suurust ja võimsust teavad kõik. Nende vahendusel saab osta kõike ja see jõuab sinuni 24 tunniga või varem. Selle looja Jeff Bezos on maailma rikkaim inimene. Oluline on aga teada ka seda, kuidas vorsti tehakse ehk milline on selle suurfirma siseelu. Kuidas koheldakse töötajaid. See on kohutav.

Viimasel ajal on Amazon saanud korduvalt teravat kriitikat selle osas, kuidas nad oma töötajaid kohtlevad ja kui vähe nad neile maksavad. Senaator Bernie Sanders on nende-vastase kampaania üks juhte. Sanders soovib läbi suruda seadust, mis sunniks ettevõtteid nagu Amazon maksma töötajaile kõrgemat palka või maksma makse.

Sanders on välja toonud ka 19. sajandist pärit töömeetodeid, mida Amazon kasutab. Nad kontrollivad ja distsiplineerivad oma töötajaid, kes töötavad Amazoni kaupade komplekteerimise keskustes ehk ülisuurtes ladudes. Sandersi seadust kutsutakse „Peatage Bezos" seaduseks. See maksustaks tööandjaid nagu Amazon, kelle töötajad vajavad elamiseks riigi abi.

The Guardianis loo kirjutanu ütleb, et senaatoril on õigus. Ja tal on õigus ka rõhuda sellele, kuidas sealseid töötajaid koheldakse. Kirjutaja töötas 2016. aastal salaja Amazoni laos. Ta veetis seal kolm nädalat. Ta tegi seda, kirjutades raamatut madapalgalistest töökohtadest Suurbritannias.

Inglismaal asuvas laos oli 1200 inimest. Suur osa töötajaist olid Ida-Euroopa immigrandid, suures osas Rumeeniast. Üks vahetus kestis 10 ja pool tundi. Nende töö oli suures osas liikuda pikkades kitsastes riiulivahedes ja otsida inimeste poolt tellitud kaupa ning komplekteerida see. Üks töötaja võis päevas käia 24 kilomeetrit (Amazoni esindajad kiitlesid, et ladu on 10 jalgpalliväljaku suurune). Selle eest maksti töötajaile miinimumpalka, mis oli toona 7 naela tunnis.

Kirjutajat šokeeris see, mida ta nägi. Ta oli varemgi laos töötanud ja teinud muud tööd, mis nõudis liigutamist ja mille eest tasuti vähe. Niisiis ei olnud ta mingi ullike või „lumehelbeke". Amazoni laos puudus aga igasugune austus, eneseväärikus ja viisakus.

Tekkis madala turvalisusastmega vangla tunne. Tulles ja minnes pidi läbima suured turvaväravad. Neid pidi läbima ka pausi tehes või tualetti minnes. Neist läbimine võis võtta 10 kuni 15 minutit. Ukse juures oli papist Amazoni töötaja kujutis, kelle suust tuli välja jutumull, kus oli kirjas: „meile meeldib tulle tööle ja me tunneme sellest puudust, kui meid tööl ei ole." Inimesi kutsuti partneriteks mitte töötajateks. Seda enam mõjus kontrastina tegelikkus.

Juhid süüdistasid töötajaid pidevalt looderdamises ehkki nad tegelikult käisid tualetis. Hiljutine uuring Inglismaal näitas, et lausa 74% Amazoni laotöötajatest kardab minna wc-sse, sest nad ei suuda siis etteantud töömahtu täita. Kirjutaja leidis ühel korral coca-cola pudeli, mille sees oli uriin. Selle oli sinna jätnud töötaja, kel ei olnud mahti tualetis käia või ta ei julgenud seda teha.

Amazoni töötajatele jagati punkte, et neid distsiplineerida. Punkte võeti maha, kui sa ei suutnud täita tööeesmärke, raiskasid aega või jäid mõned minutid tööle hiljaks. Neid hoiatati, et kolleegiga rääkimine võib ka punktikadu tähendada. Kui sul on kuus miinuspunkti, siis sa kaotad töö. Haigust karistati kui väärtegu. Loo autor oli üks päev haige ja kaotas sellega ühe punkti ehkki ta andis Amazonile mitu tundi enne vahetuse algust sellest teada. Kui mees pöördus oma ülemuste poole, siis ütlesid nad: „Amazon on alati nii teinud."

Niisiis on Amazoni klientide mugavusel hind. Seda maksavad firma laotöötajad. Kirjutajal on hea meel, et Bernie Sandersist on saanud nende inimeste hääletoru ja nende kaitsja.