„USA rikkuse kontsentratsioon on taas tasemel, kus see oli 1920ndatel aastatel,“ ütles California Berkley ülikooli majandusprofessor Gabriel Zucman MarketWatchile.

Samuti on viimastel aastakümnetel tekkinud suur varanduse kontsentreerumine Venemaal ja Hiinas. Sama toimub ka Prantsusmaal ja Suurbritannias, kuigi aeglasemas tempos.

1929. aastal enne börsikrahhi, mis käivitas Suure Depressiooni, kuulus rikkamale ühele protsendile ligi veerand USA rikkusest. See kukkus 1930ndate alguses ja tiksus 1970ndateni 10 protsendi juures. Varandus hakkas rikkamate kätte hoogsamalt koonduma 1980ndate algul ja praegu kuulub rikkamale ühele protsendile ligi 20 protsenti USA rikkusest.

Mõnede arvates ei jää varanduslik ebavõrdsus kestma.

„Ma olen korduvalt seletanud, et USA kasvav varanduslik ebavõrdsus on ebastabiilsete aktsiaturu- ja võlakirjamullide kaasnähtus,“ ütles Real Investment Advice'i analüütik Jesse Colombo.

Teiste arvates on 2008.-2009. aasta kriis kasvatanud rikkusevahesid. Suure sissetulekuga inimeste sissetulek vähenes neli protsenti, kõige vaesemate perede oma aga kahanes viiendiku võrra.

2009. aasta kümne protsendine tööpuudus on USAs kahanenud veebruaris nelja protsendini, kuid ikka elavad miljonid palgapäevast palgapäevani. Hiljutine USA valitsuse tööseisak sundis paljusid ametnike supiköökide sabadesse. Paljudel ameerikalstel puuduvad säästud.

Colombo märkis, et varanduslik ebavõrdsus pole teema mille pärast väga muretseda. Rohkem peaks muretsema varamullide pärast, mis võivad lõhkedes kaasa tuua karmi majanduskriisi.

Miks Zucmani tasub kuulata? Ta on USA senaatori Elizabeth Warreni majandusnõustaja. Warren alustas hiljuti enda 2020. aastal presidendiks valimise kampaaniat, kus on lubaduste seas ka rikkusemaksu kehtestamine.