Uuringu peamine eesmärk on selgitada, kuidas põlevkivile suuremat lisaväärtust luua ja leida uusi kasutusvõimalusi, märkis Alajõe.
Uuringute jaoks vajamineva summa tasub Alajõe teatel täies mahus Ühendriikide pool ja see jaotub kolme aasta peale.
Projekti põhisuunaks on majandusministeeriumi teatel ühised uurimis- ja arendustööd põlevkivi keemilis-tehnoloogilise töötlemise valdkonnas õli- ja keemiasaaduste saamise alal.
Projekti eesmärk on leida võimalusi põlevkivi töötlemise tehnilis-majandusliku efektiivsuse tõstmiseks, parandades samaaegselt keskkonnakaitset.
Koostööprojekt jõustuma järgmisest USA finantsaastast ehk 1. oktoobrist 2000.
Võttes arvesse, et naftavarud tagavad praeguse tootmismahu juures vajaduse vaid 45 aastaks, nähakse maailmas perspektiivis ühe võimaliku naftasaaduste asendajana põlevkiviõli.
Seepärast suunavad suurimad põlevkivivarusid omavad riigid - USA, Brasiilia, Austraalia ja Hiina - uuringud eelkõige põlevkivi keemilis-tehnoloogilise töötlemise suunas, mitte otseseks põletamiseks elektri- ja soojusenergia saamiseks.
Kuigi Eesti teadmised põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alal on märkimisväärsed, on uuringud peamiselt vähese finantseerimise ning noorte uurijate nappuse tõttu olnud komplitseeritud, märkis majandusministeerium.
USA energeetikaminister sõidab läbi kõik Balti riigid, alustades ringkäiku 3. veebruaril Leedust, kus ta osaleb energeetikaalasel konverentsil.
