Utah kõrbeb! Partsi heakskiidul sööstis Eesti Energia nõrgalt ettevalmistatud projekti

 (312)
TÄISMAHUS!
Utah kõrbeb! Partsi heakskiidul sööstis Eesti Energia nõrgalt ettevalmistatud projekti
Sandor LiiveFoto: Ilmar Saabas

Riigifirma ülemere ettevõtmine on eeltöö tegemata jätmise tõttu löögi alla sattunud.

Nõukogu esialgsest kahtlustest hoolimata otsustas Eesti Energia ikkagi majandusminister Juhan Partsi heakskiidul 2011. aastal osta USA-s Utah’i osariigis põlevkivimaardlate omanikfirma Oil Shale Exploration Company (OSEC). Praeguseks on Eesti olulisim riigifirma USA projektiga hädas.

Kaevanduse ostmise järel kaks aastat tagasi rääkis riigiettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive Eesti Päevalehele sealsetest headest tingimustest. „Eestis on kaevandatava põlevkivikihi paksus 2,7–2,9 meetrit. Kihi paksus, mida plaanime kaevandama hakata Utah’s, on kuni 17 meetrit. Seetõttu on kaevandus- ja majandustingimused Utah’s palju paremad kui Eestis,” selgitas Liive toona.

Tänaseks on selgunud, et põlevkivikiht on Utah’s tegelikult paksem, mistõttu vähenes ka keskmine kivi õlisisaldus. Eesti Energia riskijuhtimise osakonna juhataja Kristiina Normak ongi Eesti Päevalehele teadaolevalt eriti kitsas ringis peetud septembrikuisel koosolekul nimetanud USA projekti peamisena riskina selle ettevalmistamist.

Seotud lood:

Tehnoloogia ei sobi

Mure on ka, et Eesti Energia Auvere õlitehasesse projekteeritud Enefiti tehnoloogia Utah’ põlevkivi töötlemiseks hästi ei sobi. Samas kahe aasta eest nimetas Eesti Energia oma eelisena Utah’s just seda, et riigifirma ei pea tehase rajamisel uut tehnoloogiat looma, vaid saab kasutada sama, mis Auverre rajatavas õlitehases. Ka USA föderaalvalitsusele on oluline info, kas, kuidas ja millal käivitub Auveres asuv Enefit280 tehas. Kui Eesti Energia näeb sellegi käivitamisega kurja vaeva, siis kuidas saavad jänkid kindlad olla, et mõnda muud tehnoloogiat kasutades on eestlased tublimad.

Ettevõte üritab katsetada Paraho tehnoloogiat, kuid sel ei ole patenti, mistõttu tekib hilisemate patendivaidluste oht. „Samas tahame kindlasti vältida seda, et meie kui Enefit kasutame teise brändiga tehnoloogiat ning maksame selle eest litsentsitasusid,” on Liive ettevõtte nõukogus koosolekul öelnud.

Enne seda kui Eesti Energia Utah põlevkivimaardla omandas, oli projekt Jaapani Mitsui ja Brasiilia naftakompanii Petrobrasi käes. Petrobrasil on aastakümneid töötav Petrosix reaktoril põhinev tehas Brasiilias. Mitsui on üks maailma suurimaid tehnoloogia korporatsioone. Mõlemad nimetatud firmad pidasid Utah’ projekti Petrosix tehnoloogia baasil perspektiivituks ja väljusid ressurssi omavast OSEC-ist enne kui Eesti Energia selle firma omandas.

Kivi ei testinud

„USA põlevkivi koostis oli küll Eesti Energiale enne OSEC-i ostu hästi teada ja Eesti Energia oli koos Outoteciga (Eesti Energia koostööpartner, Soome õlitööstuse tehnoloogia insenerifirma – toim) teostanud ka kontseptuaalse uuringu Enefiti tehnoloogia kasutamiseks Utah projektis, kuid samas olid selle uuringu aluseks ainult OSEC-ilt saadud Utah põlevkivi andmed,” on Liive Eesti Energia nõukogule selgitanud. „Eesti Energia ja Outotec ei teostanud enne ostu ühtegi testi Utah põlevkiviga, kuna ostmise ajal ei olnud Eesti Energial selleks võimalust.”

Kui Eestis rakendatakse pealmaakaevandamist 25–30 meetri ja allmaakaevandamist kuni 70 meetri sügavusel, siis Ameerika projekti puhul arvas Liive veel kahe aasta eest, et sarnaselt Eestile plaanitakse ka „Utah’s rakendada nii pealmaa- kui ka allmaakaevamist.” Praeguseks on selge, et kui üldse, siis hakatakse Utah’s põlevkivi kaevandama ainult maa peal. See olevat odavam.

Vaja lisakatseid

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis eile Eesti Päevalehele, et esimesed katsed Enefit laboriseadmel näitasid, et Utah põlevkivi käitub Enefit seadmel oluliselt erinevalt ja see nõuab tehnoloogia modifitseerimist ning lisakatseid. Ettevõtte sisepaberites on öeldud, et „testide tulemused ei ole paljulubavad”.

Loe veel

„Samas näitasime, et Enefit tehnoloogiaga on võimalik Utah põlevkivist põlevkiviõli toota. EE kaalub paljusid erinevaid põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid. Erinevate tehnoloogiate kaalumine on arendusprojekti normaalne arendustee ja see ei tähenda projekti läbikukkumist,” rõhutas Liive.

Projektile on tema sõnul koostatud detailne finantsmudel, mida uuendatakse regulaarselt. Projekti tasuvus ei ole projekti jooksul vähenenud. „Utah’ projekti on siiani arendatud eelarvestatust odavamalt. Utah’ põlevkivi keskmine õlisisaldus on jäänud samaks, kuid oleme optimeerinud kasutatava põlevkivikihi paksust,” lisas ta.

Tänavu juulis peaks valmima kogu Utah põlevkivikompleksi insenertehniline uuring. See sisaldab ka täpsemat investeeringu maksumust ja uuendatud finantsmudelit.



Sandor Liive: EE ostaks projekti ka praegu

Miks toetas minister Juhan Parts kaks aastat tagasi Eesti Energia (EE) juhatuse ettepanekut omandada Utah’ projekt?

EE soovis rakendada oma põlevkivialast oskusteavet maailma suurima põlevkiviressursiga riigis. Omandatud põlevkivivaru on kuni 12 korda suurem kui EE käsutuses olevad põlevkivivarud Eestis. Põlevkiviressursside arendamine on võimalus oma äri kasvatada. Energiafirmad kasvatavad oma väärtust läbi varude omandamise.

Milliseid argumente Partsile projekti omandamise mõttekuse kohta esitasite?

Suurim eraomanduses olev põlevkivivaru USA-s, hea kvaliteediga ja suur põlevkivivaru, enamuses karjääris kaevandatav ressurss, Utah’ osariigis ja kohalikus omavalituses valitsev põlevkivitööstust soosiv poliitiline kliima, põlevkivialaste teadmiste ja kogemuste kasutamine.

Kas EE-le oli enne projekti omandamist, jooksvalt või vähemalt praeguseks selge, miks Petrobras loobus projektist?

Petrobrasi fookus on ookeanisügavustes leiduvate naftavarude arendamine ja kasutuselevõtt. Petrobras müüb aktiivselt oma sekundaarseid ärisid. Põlevkivi ei ole Petrobrasi põhiäri.

Tsitaat teie esinemisest EE nõukogus: „Eesti Energia ja Outotec ei teinud enne ostu ühtegi testi Utah’ põlevkiviga.” Kas see fakt ei pannud juhatust kahtlema tehingu otstarbekuses?

Utah’ põlevkivi omadused olid EE-le hästi teada ja põlevkivi omadused ei sõltu analüüse teinud laborist. Ka hilisemad katsete tulemused kattusid eelnevalt teada olnud põlevkivi omadustega. Utah’ põlevkivi omadused on 60 aasta jooksul väga hästi analüüsitud ja kogu info oli EE-le enne projekti ostu kättesaadav.

Kas EE juhatus ostaks ka praeguste teadmistega sama projekti?

Jah.