Supernaftajuhtme haldajaks võib saada Transneft
Võimaliku Vene-Eesti naftajuhtme haldajaks võib AS Pakterminali juhatuse esimehe ja valitsuse transiidikomisjoni liikme Aadu Luukase sõnul saada Vene riiklik naftafirma Transneft.
Transneft haldab kõiki Venemaa naftajuhtmeid, omab monopoolset seisundit ja dikteerib Venemaal kogu naftatranspordiga seonduvat, ütles Luukas. Alternatiivina on ta varem maininud ka Vene gaasikontserni Gazprom, mis haldab võimaliku naftajuhtme piirkonnas gaasijuhtmeid.
Luukas ütles, et Vene kütusetööstuse ministeeriumil on huvi naftajuhtme ehitamise vastu. Kütusetööstuse minister on võtnud selle küsimuse isikliku kontrolli alla ja nõuab käskkirjaga iganädalast informatsiooni asjade käigu kohta, ütles Luukas.
Miljardidollarilise projekti finantseerijateks saavad ilmselt Lääne pangad, kuna Eesti ega Vene pangad pole sellisteks investeeringuteks võimelised, selgitas Luukas.
Eesti-Hollandi ühisfirma AS Pakterminal saaks Luukase sõnul naftajuhtme operaatoriks Muuga sadamas. Pakterminal võtaks Venemaalt saabuva nafta vastu, hoiaks seda mahutites ja tangiks laevu. Valitsuse transiidikomisjon hakkab homme arutama kahte võimalikku naftajuhtme projekti, mis näevad ette Eesti ühendamist Loode-Venemaa tähtsaima naftatöötlemistehasega Kirishis.
Agrosifi pankrot tuleb arutusele esmaspäeval
Kohus lükkas suuruselt Eesti teise hulgimüügifirma Agrosif pankrotihagi arutamise edasi esmaspäevale.
Agrosifi ajutine pankrotihaldur Aavo Aadli ütles, et Tallinna linnakohus lükkas eile hommikuks määratud pankrotihagi arutamise edasi 20. novembrile tehnilistel põhjustel.
Aadli sõnul on hankijatepoolseid nõudeid Agrosifi vastu 15,6 miljoni krooni ulatuses. Hansapank nõuab tema sõnul firmalt üle kuue miljoni krooni.
Soome kontsernile Fexima OY ja Seppo Pietikäisele kuuluv Agrosif sattus pankrotiohtu oktoobri lõpus. Agrosifi laod on juba kaks nädalat suletud ning firma majandustegevus seiskunud.
Swedfund soovib osaleda Balti pankades
Rootsi riigile kuuluv investeerimisfond Swedfund tahab veel enne 1996. aasta keskpaika saada kümnekonna Balti kommertspanga vähemusosanikuks.
Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmeil on Swedfund eraldanud Balti pankades osalemiseks 240 miljonit Rootsi krooni. Pankades osaledes loodab fond ergutada majanduse arengut teisel pool Läänemerd asuvates Balti riikides, kirjutab ajaleht.
Swedfundi peadirektor Olle Arefalk ei soovinud nimetada panku, mille osanikuks fond tahab saada. Ta ütles, et fond tahab saada eelkõige nende pankade osanikuks, millele Maailmapank on andnud krediiti kommertslaenude tarvis.
Arefalk ütles, et Swedfund on loodetavasti kolme Eesti kommertspanga osanik juba enne aastavahetust.
Swedfund otsustas eelmisel nädalal investeerida Raepanka 5 miljonit Rootsi krooni ning omab ka 11,1 protsenti Eesti Investeerimispanga aktsiatest.
Dvigateli pankrotihagi lükkus edasi
RAS-i Dvigatel vastu esitatud pankrotihagi käsitlev kohtuistung, mis pidi toimuma teisipäeval Tallinna linnakohtus, lükkus edasi.
RAS-i Dvigatel finantsdirektor Ants Pilving ütles, et kohtunik lükkas asja arutamise edasi 22. novembrile, kuna pankrotihaldur ei ilmunud kohale. Dvigateli vastu algatas pankrotihagi AS Facio, ajutiseks pankrotihalduriks on Terje Eipre.
Dvigatel on üks suurematest erastamisjääkide nimekirja kuuluvatest ettevõtetest.
Endise sõjatööstusettevõtte erastamine luhtus kahe nädala eest, kuna investorid ei jõudnud omavahel kokkuleppele.
Marlekor sai loa maa ostmiseks
Marlekor sai teisipäeval valitsuselt maaostuloa, mis parandab tunduvalt firma võimalusi taotleda krediiti nii Eesti kui välismaa pankadest.
Mainori juhatuse esimees ülo Pärnits ütles, et AS Marlekor sai valitsuselt loa maad osta Tallinnas Pärnu maantee ning Lõuna ja Veerenni tänava vahel. Samas paikneb Marlekori vineeri- ja mööblitehas.
Pärnitsa sõnul tellis Marlekor Laansoo arhitektuuribüroolt Pärnu maantee ja Lõuna tänava vahele jääva viiehektarise krundi väljaarendamise projekti.
Pärnits ütles, et projekti maksumus oleks arvestuste järgi miljard krooni. Maaostuluba peaks laenuvõimalusi märgatavalt parandama, märkis ta. Põhimõtteliselt peaks nüüd krediiti saama nii Eesti kui ka välismaa pankadest, ütles Pärnits.
Pärnitsa sõnul on esialgu tegemist ainult maaostuloaga ning Marlekor peab riigiga ka maa müügi tingimuste suhtes kokkuleppele jõudma. Pärnits ei osanud öelda, millal võib maa omandisuhete ümbervormistamine lõpule jõuda.
Baltic News Service
