Uue gaasiterminali asukohta maikuuks paika ei saa

Ehkki Brüsselis loodetakse, et Balti riigid ja Soome jõuavad juba hiljemalt maikuuks kokkuleppele, kuhu siin regioonis miljardeid kroone maksev veeldatud gaasi terminal rajada, ei pea majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel sellisele kokkuleppele jõudmist reaalseks.

„Suure tõenäosusega sellist otsust ei sünni,” lausus energeetika ala asekantsler Kisel ning lisas, et praegu selgitatakse välja, millised projektid veeldatud gaasi ehk LNG terminalile kandideerivad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mille alusel lõpuks otsus langetatakse, pole Kiseli sõnul samuti veel selge. „Praegu on nii, et kes ees, see mees.”

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et Eestis võistlevad terminali rajamise eest kolm ärimeeste seltskonda, kes näeksid terminali asukohana Pakri poolsaart, Muuga sadamat või Sillamäe sadamat. „Ametlikke taotlusi või projekte meile seni esitatud ei ole, kuid uurimas on seda asja käidud küll,” rääkis Kisel.

Looduslike tingimuste poo­lest oleks kõige mõttekam ehitada terminal tema sõnul hoopiski Lätisse Liepajasse, sest seal ei ähvarda merd jäätumine. „Ent seal on ka omad miinused, näiteks on Liepajas keeruline rajada maapealset trassi.”

Kindel on Kiseli sõnul see, et ükskõik kuhu terminal ka tuleb, hakatakse gaasi hoiustama Riia lähedal, kus selleks otstarbeks on maaalused gaasihoidlad juba olemas.

„Trass on olemas juba praegu, ent suure tõenäosusega on seda vaja suuremaks ehitada.” Lisaks tõi Kisel välja, et vähemalt teoreetiliselt ei pea üldse eraldi terminali rajamagi. „Võimalik on kasutada spetsiaalseid tankereid, mille pardal gaas veeldatakse ning välja pumbates taas gaasistatakse. Sel juhul peaks sadamas olema sisuliselt vaid toruots.”

Kiseli sõnul on LNG terminali projekte keeruline koostada, kuna pole selge, mis suunas maailmamajandus arenema hakkab ning mis juhtub gaasihindadega. „Selge on see, et LNG on hea alternatiiv siis, kui tavagaasi hind on kõrge. Vastasel juhul on sellele keeruline rakendust leida, sest veeldatud gaas on kallim.”

Gaasituru arenemisele aitab kaasa see, et järgmise aasta algusest sulgeb Leedu Ignalina tuumajaama. „Kui see välja jätta, siis viimase gaasikriisi valguses küll ei ole näha, et gaasiturg kasvaks.”

Euroopa Parlament kiitis eile heaks raporti Euroopa energeetikapoliitika tuleviku kohta, mis vähemalt moraalselt toetab Baltimaade gaasi- ja elektrisüsteemi ühendamist Lääne-Euroopaga. Raporti koostanud Prantsusmaa saadik Anne Laperrouze rõhutab selles vajadust kiita veel tänavu heaks Läänemere vastastikuse ühenduse kava (Baltic Interconnection Plan), mis joonistaks välja nii elektriliinid ja gaasitrassid kui ka gaasivarude hoidlad.

Parlamendisaadiku raport on euroliidu valitsusjuhtide laual märtsis, mil Euroopa Liidu Nõukogu arutab ühenduse tuleviku energiastrateegiat.

EL-i täitevvõim ehk Euroopa Komisjon peaks omapoolset LNG tegevuskava liikmesriikidele tutvustama tänavuse aasta jooksul. Ühtegi konkreetset otsust selle kohta, kuhu ja kelle rajatavaid LNG terminale Euroopa Liidu eelarvest tulevikus toetada võiks, komisjon hetkel langetanud pole.

Anne Laperrouze nendib parlamendi heakskiidu saanud raportis, et praegu on gaasivõrkudesse tehtavate Euroopa Liidu investeeringute maht vaid mõned kümned miljonid eurod. Seetõttu soovitab parlamendisaadik üleeuroopalise fondi loomist, mille kaudu pakkuda ettevõtlusele garantiisid „Euroopa huvides” olevatele energia tootmise ja transiidi projektidele.

Euroopa Liidu kogu gaasitarbimisest andis veeldatud gaas 2007. aastal vaid 13 protsenti.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines