Uue pensionisüsteemi väljatöötaja: praegune süsteem on kasulik veerandile ja ebasoodne kolmveerandile töötajatest

 (162)
Uue pensionisüsteemi väljatöötaja: praegune süsteem on kasulik veerandile ja ebasoodne kolmveerandile töötajatest
Lauri LeppikFoto: Tiit Blaat

Tallinna Ülikooli vanemteadur ja pensionireformi üks väljatöötajatest Lauri Leppik selgitas Ärilehele, et kehtiv riikliku pensioni arvestamise kord on kasulik umbes veerandile töötajatest ja ebasoodne umbes kolmveerandile. "See on kindlasti üks asjaolu, mis põhjendab, miks on olemas poliitiline tellimus kavandatavale reformile." Nimelt plaanib valitsus pensioni viia sõltuvaks tööstaažist, mitte enam palgast nagu näeb ette praegune süsteem.

Leppik selgitas, et valitsuse väljapakutud plaan näeb ette, et palgast ja sissemaksetest sõltuva osa osakaal keskmises pensionis väheneks praeguselt 60%-lt 30%-le. See muutuks toimuks järk-järgult üle 20-30 aastase perioodi (erinevad muudatused jõustuvad 2027. ja 2037. aastatel).

"Praegu moodustab keskmisest pensionist kõigile võrdne baasosa ligi 40% ja ülejäänud 60% suurune osa on siis palgast sõltuv. Samas otseselt sissemaksetest sõltuvad teise samba pensionid on veel väga väikesed."

"Neid, kelle pensionikindlustuse koefitsient (nende palgalt makstud sotsiaalmaksu suhe keskmisse sotsiaalmaksu summasse) on 1,0 või suurem, on 24% ja neid, kellel see on alla 1,0, 76% kõigist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saajatest. Teiste sõnadega, kehtiv riikliku pensioni arvestamise kord on kasulik umbes veerandile töötajatest ja ebasoodne umbes kolmveerandile. See on kindlasti üks asjaolu, mis põhjendab, miks on olemas poliitiline tellimus kavandatavale reformile," selgitas Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.

Seotud lood:

"Teine aspekt seondub makrovaatega. Eesti pensionikulutused (suhtena SKT-sse) on suhteliselt madalad võrreldes teiste EL ja OECD riikidega. Samas on pensionidel täita kaks ülesannet - tagada vanemaealiste kaitse vaesuse eest ja asendada teatud ulatuses varasemat töist tulu.

Nüüd küsimus on selles, et kui hästi Eesti pensionisüsteem ikkagi mõlemat eesmärki samaaegselt saavutada suudab kui lisaks tuleb veel tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Siit optimeerimisülesandest tuleb ka dilemma, et kui palju saavad piiratud kulude tingimustes olla riiklikud pensionid palga alusel diferentseeritud nii, et samal ajal oleks tagatud kõigi vanemaealiste kaitse vaesuse eest. Vastus on paraku, et palga järgi diferentseeritud osa ei saa olla väga suur," rääkis Leppik.

Leppiku sõnul on uue koalitsiooni väljapakutud plaan on keskmise palga saaja jaoks neutraalne - praegu saab keskmise palga saaja ühe tööaasta eest ühe kindlustusosaku, väljapakutud plaani realiseerumisel saaks ühe staažiosaku.

"Vaadates nüüd väljapakutud reformikavas koos esimest sammast ja teist sammast - mis noorematele vanuserühmadele on mõlemad kohustuslikud - siis pensioni sõltuvus sissemaksetest säilib, aga palga diferents tuleks ainult teisest sambast. Keskmise pensioni puhul moodustaks teine sammas tulevikus kuni 30%."