Uue riigihangete seaduse jõustamisel ilmnes ministeeriumi oskamatus planeerida
Hiljuti avaldas rahandusministeerium teate, et tõenäoliselt ei jõuta uut riigihangete seadust tähtaegselt vastu võtta. Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt pidi seadus jõustuma tänavu 18. aprillil, kuid hetkel on jõustumise aeg teadmata. Põhjenduseks tõi rahandusministeerium, et töö on kaua aega võtnud, kuna muudatusi on palju, ühtlasi on püütud kaasata suurel hulgal huvigruppe.
Statistika kohaselt viidi 2015. aastal läbi 10 652 hanget ja sõlmiti 11 938 lepingut, mis sealjuures näitas võrreldes eelnevate aastatega kasvavat trendi. Seega mõjutab see, milline seadus kehtib, mitmeid hankijaid ja pakkujaid. Hankemenetluste, sealhulgas dokumentatsiooni ettevalmistamine võib sõltuvalt hanke esemest olla väga ajamahukas, mistõttu tuleb eduka hanke läbiviimiseks alustada sellega võimalikult varakult.
Uue riigihangete seadusega nähakse ette mitmeid muudatusi, mis peaks muutma riigihanke menetlust lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Muudatustena tuuakse sisse uuendusi toetav hankemenetluse liik, muudetakse hankemenetluste tähtaegu ja ka pakkujate kõrvaldamise võimalusi. Oluliselt muutub ka kvalifitseerimise etapp, kuna pakkujad ei pea enam kohe kõiki kvalifitseerumist tõendavaid dokumente esitama.
Olukorras, kus kohe-kohe on jõustumas uus seadus, kuid mille täpne regulatsioon ei ole veel täiesti kindel ja hankija ei pruugi jõuda hanget enne uue seaduse jõustumist välja kuulutada, võib juhtuda, et hankijad ei asu hankedokumente piisava ajavaruga ette valmistama.
Seda põhjusel, et kui valmistada dokumendid ette vana seaduse kohaselt, võib vahepeal uue seaduse jõustumine tingida märkimisväärsel määral lisakoormust, kuna hankedokumente on vaja muuta. Samas võib hanke ettevalmistamise selline edasilükkamine tingida aga olukorra, kus hankija jätab pakkumuste esitamiseks minimaalse võimaliku aja ja ka pakkumuste menetlemiseks ei jää, arvestades määratud hankelepingu alguse aega, piisavalt aega.
Kuigi uue seadusega hilinemine näitab küll, et kiirustades ei püütud läbi suruda probleemset seadust, on samas tekkinud olukord ka selgeks märgiks seadusandja planeerimatusest, mis võib suurele hulgale huvigruppidele meelehärmi põhjustada. Leevendamaks seaduse hilinemisega tekkivate probleemide hulka, peaks seadusandja kindlasti võimalikult varakult ja efektiivselt teavitama seaduse potentsiaalsest jõustumise ajast.
