Uue valitsuse test: riigi osalusega äriühingute nõukogude apoliitilisus

 (6)
Carina Paju.
Carina Paju.Foto: Mihkel Leis, Korruptsioonivaba Eesti

Uue valitsuse võimuletulek on esimene tuleproov, kui tõhusalt aitab uusriigi osalusega äriühingu nõukogude liikmete valimise kord vältida huvide konflikti ohtusid, kirjutab Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.

2017. aastal jõustus mäletatavasti seadus, mille järgi tegeleb 150 riigi osalusega äriühingu nõukogude liikmete valimisega selleks spetsiaalselt loodud nimetamiskomitee.

Erkki Raasukese juhitud kogus esitavad omanikule ehk valdkonna ministrile valiku potentsiaalsetest liikmetest veel kolm ettevõtluse taustaga spetsialisti, üks rahandusministeeriumi kantsler ja üks valdkonna kantsler. Ministril on siiski õigus teha lõplik valik ja mõjuva põhjendusega pakutud isikud tagasi lükata, mille peale nimetamiskomitee on kohustatud asendusi pakkuma.

Märtsi lõpus kinnitas Tallinna linnavalitsus Soraineni koostatud korruptsioonialase analüüsi, milles toodi samuti välja, et linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmete valimiseks võiks eksisteerida sarnane sõltumatu komitee. Kuigi siit-sealt on kuulda, et riigi äriühingute nõukogud on tänu antud regulatsioonile muutunud kompetentsemaks, on uue valitsuse võimuletulek esimene tuleproov selles, kui tõhusalt aitab uus kord vältida huvide konflikti ohtusid.

Varem kasutati nõukogude liikmete ametikohti mitmel juhul läbipaistmatult, kas vastuteenena mõne teenuse eest või muul poliitilisel eesmärgil. Sõltumatult konkreetsest valitsusliidust tasub seega silma peal hoida, kas nõukogu liikmeid hakatakse tasapisi enne volituste lõppemist tagasi kutsuma. Kui jah, tuleb kriitiliselt mõelda sellele, keda asemele soovitakse ning miks.