Uued jaamad kergitavad taastuvenergia tasu uuest aastast rekordkõrgele
Viimasel viiel aastal on taastuvenergia tasu kõikunud vahemikus 0,77-0,97 senti kilovatt-tunni eest, kusjuures aastatel 2013 ja 2014 tasu langes, edastab taastuvenergia toetusi administreeriv Elering.
Prognoosi kohaselt kasvab toetatav taastuvenergia kogus tuleval aastal 13% 1429 gigavatt-tunnini. Sellele lisandub 182 gigavatt-tundi tõhusa koostootmise režiimil toodetud energiat.
Taastuvenergia tasu kogumist ja toetuse maksmist korraldava Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on ühiskonna kulutuste kasv taastuvenergiale igati loogiline, arvestades järjest kõrgemaid eesmärke taastuvenergia kasutamisel. „2017. aasta prognoositav taastuvelektri osakaal on juba üle 18 protsendi, mis on enam kui 2020. aastaks seatud sihttase 17,6 protsenti elektri tarbimisest. Soovitud eesmärk viia taastuvelektri osakaal 2030. aastaks 50 protsendini oodatava tarbimise suhtes eeldab taastuvenergia toodangu enam kui kolmekordset suurendamist 2017. aasta 1,4 teravatt-tunniga võrreldes,“ märkis Veskimägi.
Tuleval aastal suureneb toetatava taastuvenergia maht eelkõige kahe uue elektrijaama – Imavare koostootmisjaama ja uue elektrijaama läbi Väos. Tuuleenergiale kulub 42 protsenti, suurtele biomassijaamadele 47, muudele biomassi ja –gaasijaamadele üheksa, hüdrojaamaadele kaks ja päikesejaamadele 0,3 protsenti taastuvenergia toetusest.
Taastuvenergia toetuste rahaline maht on järgmisel aastal prognoosi järgi 76,7 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergial 5,8 miljonit eurot. Eelmise perioodi ülelaekumine võimaldab vähendada tuleval aastal taastuvenergia tasuna kogutavat summat 3,5 miljoni euro võrra.
