Uued kalakvoodid viivad sadu töökohti
Uus aasta ähvardab jääda paljudele kaluritele ja kalatöötlejatele oma töökohal viimaseks, sest järgmise aasta räime- ja kilupüügimahud tulevad tänavustest koguni kolmandiku jagu väiksemad.
Läänemere kalanduskomisjoni jagatud püügimahud lubavad Eesti kaluritel välja püüda selle aastaga võrreldes 25 000 tonni räimi vähem. 30-protsendise kärpe põhjustajaks on Läänemeres tugevasti vähenenud räimevarud.
Laevaomanike ja Reederite Liidu juht Mihkel Undrest hoiatas, et kalurite ja kalatööstuste jaoks toob järsult vähenenud püügimaht kaasa massilise koondamislaine. “See tähendab sotsiaalseid pingeid Saaremaal, kus on juba Läätsa kalatööstuse üks vahetus kodus, Hiiumaal, kes tegeleb põhiliselt ainult kalapüügiga. Tööta jääb kuni viissada inimest kindlasti,” ütles Undrest.
Undresti hinnangul puudutab kolmandiku jagu väiksem püügimaht valusalt kokku viit kuni seitset tuhandet töötajat. Eesti kalalaevastikust jääb seisma pisut alla kolmandiku. “Ja see puudutab ka kalureid, sellepärast, et Eesti 150 laevast peaks nüüd turult lahkuma juba lähemas tulevikus 40 laeva ringis, sest nende limiit enam ei võimalda mingit konkurentsivõimet turul,” jätkas ta.
Seepärast taotlevad kalurite esindajad riigilt viiekümne miljoni kroonist toetust – kaks krooni iga vähempüütud räimekilo pealt.
Ain Soome, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja, ei pea praeguste tootmisvõimsuste säilitamist mõttekaks.
Võimalus, et ületuleval aastal püügikvoot taas märgatavalt tõuseks, on tema hinnangul väike, sest räimevaru nii kiiresti ei taastu.
