Riigikogus saadikute heakskiitu ootav tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus tähendab firmajuhile lisakulusid uute kohustuslike maksude kogumisel, töötaja peab tõenäoliselt leppima mõneprotsendilise kaotusega brutopalgast.

Kogu riigis koguneks kohustuslike kindlustusmaksetena aastas ligi 680 miljonit krooni ehk ligi 30 korda rohkem, kui haigekassa praegu õnnetuse või haigestumise hüvitisteks välja on maksnud.

Nii tööõnnetus- kui ka kutsehaiguskindlustus on kohustuslikud ja hakkavad eelnõu järgi kehtima 1. septembril. Tööandja on kindlustusvõtja, kes sõlmib lepingud kahjukindlustusega tegeleva kindlustusseltsiga. Selleks on firmajuhil aega 1. jaanuarini 2002.

Seaduseelnõu koostajate sõnul vähendab uus seadus tööandjate riski, et töötaja haigestumise või tööõnnetuse korral tuleb ootamatult kanda suuri kulutusi. Eelnõu seletuskirja järgi puuduvad tööandjatel praegu hüvitiste maksmiseks vahendid ja oskusteave.

Töötaja jaoks peaks eelnõu ühe koostaja, ASi Sampo Eesti Varakindlustus kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul tõusma oluliselt makstavate hüvitiste määrad. Samas ei kuulu uue seaduse järgi tööõnnetuse alla tööteel juhtunud õnnetus.