Uued moe ja kosmeetika kaubamärgid pressivad Tallinna poodidesse
Sattusin Taimaal ühte Harnn&Thanni poodi ja see hakkas meeldima,” ütleb Marje Hallik, kes äsja avas Tallinnas looduskosmeetikasarja Harnn&Thann esinduskaupluse. See on üks kümnetest maailma kaubamärkidest, mis on viimase aasta jooksul Eestisse jõudnud.
Uute tootemarkide Eestisse toomine meenutab tuumafüüsikast tuntud ahelreaktsiooni. Erinevalt äridest, kus konkurentsi suurenemine ning üha suurem toodete valik võib ühel hetkel osa asju turult välja suruda, toimub moe- ja kosmeetikamaailmas vastupidine protsess. Mida rohkem kaubamärke siia tuleb, seda rohkem võib neid veel juurde oodata.
Nelli Nilson, kes on seotud nii Tommy Hilfigeri kui ka Guessi riiete esindamisega Eestis, põhjendab, miks kaubamärgid ei taha üksi olla. “Esinduskaupluse tegemisel on kindlad reeglid. Näiteks see, et sealsamas peab olema veel teisigi maailmas tuntud kaubamärke. Kindlasti peab seal olema ka teisi eksklusiivseid esinduskauplusi, ei piisa ainult laia valikuga segapoodidest,” selgitab Nilson. Äsja avas Nilson koos kolleegidega uues Rottermani kaubamajas Eesti esimese Guessi poe.
Poodlemisnurga kujunemine
Aastaid on Tallinna probleemiks olnud enamikus teistes maailma linnades leiduva kaubandustänava puudumine. Kui leedulased tegid Tallinna Armani poodi, siis kurtsid nad pikalt, kui keeruline oli leida poodlemiseks sobivat asukohta. Meil on paar kaubamaja kesklinnas ja kaubanduskeskused äärelinnas, kuid selline liikumiskeem suurtele kaubamärkidele ei sobi. Kunagi räägiti Viru tänava võimalikust muutumisest poetänavaks, kuid see rong on ammu läinud. Sellele tänavale on nüüd koondunud hoopis pubid ja restoranid. Praegu tundub, et vähemalt mingi kaubanduskvartal võiks tekkida Viru keskuse, Foorumi ja Rotermanni kaubamaja kolmnurka. Kui suurem ehitamine piirkonnas kunagi lõpeb, siis võib sellest alast saada koht, kuhu tullakse teadlikult moekaupu otsima.
Kaubamärgipoodide omanikud võib laias laastus jagada kaheks. Ühed on pikalt asjaga tegelnud profid, kes teadlikult otsivad uusi kaubamärke, mida Eestisse importida. Näiteks alates novembrist esinduspoega Tallinna jõudnud Guess on just nii siia saabunud. Tegemist on ühe 1980. aastate kuumema trendiseadjaga, kes aga 90-tel sattus Ameerikas kergesse stagnatsiooni, kuid uuel aastuhandel on kaubamärk jälle kiires tõusutrendis. Firma aastakäive on 1,2 miljardit dollarit ehk rohkem kui 12 miljardit krooni, töötajaid üle maailma 7500.
Uue taseme on Eestis saavutanud ka mõni tootemark, mida on siin varemgi müüdud, kuid alles nüüd, kui kesklinna tekivad sobivad pinnad, on saanud küpseks aeg avada oma esinduspood. Näiteks võiks tuua Tommy Hilfigeri esinduspoe Foorumi keskuses. Samuti võib uudisena leida ammu Eestis olnud üleilmsete kaubamärkide ekslusiivsemaid kõrvaltooteid, nagu hiljuti avatud Adidas Originalsi kauplus.
Teine grupp kaubamärgipoode on tihti sündinud juhusest ja nende omanikud on tõelised fännid. Eestis on need sageli vähem tuntud nisˇitooted, kuid just sealt võib leida põnevamaid asju. Portugali ja Hispaania taustaga Biju, kes müüb kotte, ehteid ja muid aksessuaare, jõudis Rotermanni kaubamajja just säärase juhuse kaudu. Poeomanik Renita Käsper ütleb, et ta ise elas neli aastat Portugalis ja märk jäi lihtsalt tänaval silma. “Tavaliselt alustavad sealt kandist pärit firmad esimest laienemisringi Itaaliast või Brasiiliast, seega pole me mitte lihtsalt esimene Eestis, vaid esimene Põhjamaades,” räägib Käsper. Biju aksessuaare ostes võid olla üsna kindel, et oled Eestis ainus nende kandja või ehk kannab neid üks inimene veel. Just selliste ühe-kahetükiste partiide kaupa sisseostud tulevad.
Kõige trendikam on “ökovärk”
Samamoodi sattus Foorumi kaubanduskeskusse juhuslikult Inglise päritolu Lushi käsitsi valmistatud looduskosmeetika. “Juhtusin Londonis Lushi poodi ja sealt see algas,” ütleb Lushi Eestisse tooja Ellen Liigus. Käsitsi tehtud ja lahtiselt müüdavad seebid, vannivahud ja muu kosmeetika on juba esteetiliselt omamoodi vaatepilt. Eri värvid, tahked, vedelad, kallerdunud ollused virnades ja kuhjatult, lisaks ruumi täitvad aroomid.
Lushi asutaja Mark Constantine mainibki, et kujundusideid saadi juustu- ja kalalettide väljapanekustiilist. Alates märtsist Tallinnas tegutsev kauplus on olnud nii edukas, et juba mõeldakse uute poodide avamisele.
“Ökovärk” saab Eestis silmaga nähtavalt üha populaarsemaks. Loo alguses mainitud ja Rotermanni kaubamajas pesitsev Harnn&Thann kuulub samasse ritta. Tegemist on Aasia-hõngulise 1990. aastal alguse saanud tootjaga. Marje Hallik räägib, et pärast seda, kui ta Taimaal esimest korda Harnn&Thanni kaupluses käis, kulus veel mõni aeg, kuid poolteist aastat tagasi langetas ta otsuse. Esmalt tehti tutvust ühe Lushi müüjaga, kes lõpuks aitas peakontoriga ühendust saada. Reeglid on karmid ning Tallinna poe avamise koguinvesteering ulatub mõne miljoni kroonini. Poe sisustus, kus on nõuetepärane käsitsi tehtud mööbel, läks üksinda maksma umbes poolteist miljonit. “Äratasumisest räägime viie aasta pärast uuesti, kui saab juba ajas tagasi vaadata,” naerab Hallik. Järgmisel aastal on kavas avada juba pood koos spaateenustega, see tähendab eesruumides Harnn&Thanni poodi nagu ikka, tagaruumides aga näiteks näo- ja kaelamasaazˇi.
Looduskosmeetika kõrval kohtab üha rohkem ka nisˇikaubamärke, mida Eestis teatakse alles vähe. Kas või Rotermanni keskuses avatav taanlaste S’NOB. Kaupluse esindaja Eva Rikmann selgitab, et kui Itaalia ja Prantsuse kaubamärke Eestis juba tuntakse, siis Põhjamaade disain, vähemalt riidemaailmas, pole veel nii levinud.
“Spetsiaalselt otsisime sellist Põhjamaa taustaga märki,” ütleb Rikmann. S’NOB-i Tallinna pood on ainulaadne ka hoopis laiemalt. Kuigi seda märki müüakse üle maailma umbes 1000 eri kaupluses, on siin tegu esimese S’NOB-i poega üleüldse. “Seda kauplust ehitades koostame samal ajal koos taanlastega ka stiiliraamatut – reeglite kogu, missugune üldse selline pood välja võiks näha,” selgitab Rikmann. Kunagi võib sellest saada reegliraamat ülejäänud S’NOB-i poodidele, kus tahes neid siis ei avata.
Kaubamärgipoe avamine maksab mõne miljoni
•• Moepoodi avades võiks arvestada mõne miljoni kroonise väljaminekuga.
•• Väike rahvaarv tähendab ka seda, et poe äratasumiseks, eriti kui tegemist on päris uue katsetusega, võib kuluda paar aastat.
•• Tavaline ärimudel on frantsiis: pood kuulub kohalikule, kuid kaubamärgi omanikule tuleb maksta kasutus- ehk frantsiisitasu. Lisaks esitab kaubamärgi omanik hulga lisanõudmisi, mis tähendavad kulutusi.
•• Kõigepealt poe sisustus ja mööbel: pool kuni kaks miljonit krooni. Kuulsate kaubamärkide nõuded on karmid ja neist ei saa mööda hiilida. Sisustus tuleb osta kas otse märgiomanikult või nende poolt serditud tootjatelt.
•• Esialgne kaubakogus, mis tuleb sisse osta: samuti pool kuni kaks miljonit krooni. Iga kaubanduskeskus tahab rentnikelt deposiiti. See võib olla 50 000 kuni 200 000 krooni.
•• Sellele lisanduvad avamisega seotud turunduskulud. Need võivad varieeruda väga suures ulatuses. Mingi osa raha võib mõnikord minna kaubanduskeskusele, kes reklaamib oma keskust. Lisaks kõik kulutused, mida ise teed. Lõpuks igasugused juriidilised, tehnilised, kindlustuse ja äri käivitamisega seotud kulud.
Kas Tallinn on Louis Vuittoni esinduspoe jaoks valmis?
Maailma eliitkaubamärkide skaala eesotsas nimetatakse tihti Pradat ja Guccit, aga alati Louis Vuittoni. See on etalon. Kui Louis Vuitton on linnas esindatud, siis on seal alati kohta ka teistele.
Kui varem oli Louis Vuittoni poodide uksel oma uksehoidja, kes vaatas, keda ja kui palju inimesi üleüldse poodi sisse lasta, siis viimasel ajal on ka nemad oma hoiakut lõdvendanud.
Tegemist on ühe maailma enimvõltsitud kaubamärgiga, mõnedel andmetel on ehtsad ainult 1% Louis Vuittoni märki kandvaid tooteid. Paradoks on, et kuulus LV monogramm loodigi kunagi spetsiaalselt võltsingute vältimiseks.
Firma suhtub oma märgi kasutamisse ülitundlikult ja kaitseb seda kiivalt. Tänavu 19. novembril keelas Pariisi kohus muusikafirmadel Sony BMG ja MTV näidata üht Britney Spearsi videot, kus hetkeks vilksatab LV märk.
1 küsimus
•• Ärileht küsis brändimoe ja -kosmeetika Eestisse toojatelt, millal võiks Louis Vuittoni pood Tallinnas uksed avada?
Eva Rikman
S´NOB
•• “Vaadates seda, mis toimub Sofias või Riias, siis usun, et miks mitte.”
Marje Hallik
Harnn&Thann
•• “Praegu veel mitte. Võib-olla 2011. aastal, kui kogu sadamaala on välja arendatud, suurem ehitamine lõppenud ja kaubanduskeskused valmis saanud.”
Nelli Nilson
Guess, Tommy Hilfiger
•• “Väga kallite kaubamärkide puhul on Eesti oma arengu alguses. Isiklikult arvan, et praegu on Louis Vuittoni või Prada jaoks liiga vara, kuid paari aasta perspektiivis võiks juba mõelda.”
