Uuel aastal alustatakse vanade rehvide utiliseerimist
Rehviliidu korraldatud konkurss vanade rehvide utiliseerimiseks osutus populaarseks ja pakkumisi laekus 14 ettevõttelt. Ühe tonni rehvide töötlemise hind jäi 400 ja 4000 krooni vahele. Kõige rohkem pakkumisi laekus rehvide purustamiseks. Peenemat kummipuru kasutatakse mere puhastamisel naftareostusest. Tonn sellist puru maksab kuni 7000 dollarit.
Laekunud pakkumised sisaldasid erinevaid kasutamisvõimalusi – purustamine, mattide valmistamine, põlevkiviõli tootmise komponendina ja ehitusmaterjalide koostises ning põletamine sooja tootmisel.
“Meie konkursi eesmärk on leida ettevõte, mis lihtsalt ei ladustaks, vaid töötleks rehve,” ütles MTÜ Rehviliit juhatuse liiga Urmas Nikolai. “Ühegi pakkujaga ei sõlmita eksklusiivset lepingut. Kui keegi teeb tulevikus kusagil odavamalt, anname töö talle.”
Vähempakkumise võitjal tuleb aastas koguda ja töödelda ligikaudu 10 000 tonni rehve. Töödelda tuleb ka need vanad rehvid, mis rehviliidu hinnangul vedelevad põõsaste all ja töökodades – 30 000 – 50 000 tonni.
Rehvidega on asjad keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul kõige kiiremini arenenud. Euroliidu määrusega on pandud töötlemise kohustus tootjatele, mis Eesti puhul tähendab sissetoojaid.
Eestis hakkab tootja vastutus kehtima järgmise aasta 1. aprillist. Alates 16. juulist 2006 ei lubata EL-is vanu rehve ladustada isegi tükeldatud kujul. See tähendab, et riiki tooja peab organiseerima ka selle töötlemise. Eestis tegeleb sellega rehviliit.
Igalt Eestisse toodud ja siin müüdud uue rehvi hinnale lisatakse summa, mis pärast müüki kantakse rehviliidule. Liit tasub hiljem sellest töötlejale.
Rootsis lisatakse igale uuele rehvile hilisemaks utiliseerimiseks 15 Rootsi krooni ja Soomes oli see summa enne eurole üleminekut 15 marka. Eestis peaks see number põhjanaabrite omast väiksem tulema.
Tallinna Prügila plaanib juhataja Raivo Uukkivi sõnul vanad rehvid purustada ja kasutada neid gaasi kogumiseks vajalike vahekihtide ehitamiseks. EMEX soovib juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnul tegeleda kõigi Eestis kogunevate rehvidega ja käitlemise kogupaketiga ning pakkuda täisteenust.
Kogumiskeskustena plaanib EMEX paigaldada suuremate kummitöökodade juurde konteinerid.
Masin, mis purustab tunnis kuus tonni ehk igas minutis 14–15 sõiduautorehvi, maksab umbes viis miljonit krooni.
Ecoenergia OÜ juhataja Tommy Biene sõnul on Euroopas esinenud juhtumeid, kus rehvikogujad on raha kulutanud ja kogutud rehvid on jäänud omavalitsuse probleemiks. Ettevõtted ise on pankrotistunud.
Samuti võivad tema sõnul tekitada probleeme minimaalse hinna pakkujad, kes hiljem soovivad uusi kokkuleppeid sõlmida ja hinda tõsta.
Ecoenergia osaleb konkursil koos Hollandi partneri Granuband BV-ga ja neil on plaanis purustatud rehvide taaskasutamine Venemaa tehastes toodetud ehitusmaterjalides.
Kokku peab koguma ka kodumasinad
Eestis jõustub lähiaastatel Euroopa Liidu (EL) keskkonnapoliitika, mis sätestab uue korra kodumasinate jäätmekäitluses. Selle kohaselt peavad kodumasinate tootjad tagama toodangu korrektse jäätmekäitluse, mis seni lasus kohalike omavalitsuste õlul.
Vastav direktiiv on EL-i keskkonnapoliitika põhimõtte “saastaja maksab” edasiarendus, mis hõlmab elektrilisi ja elektroonilisi, võimsusega alla 1500 W töötavaid seadmeid. Määruse alla käivad külmikud, pesumasinad, pliidid, kuid ka printerid, arvutid ning telefoniaparaadid.
EL-i direktiiviga rakendub keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul tootjavastutuse printsiip, mis tähendab, et tootja on vastutav toodanguga seonduva jäätmekäitluse ning taaskasutuse protsessi eest. Tootja võib delegeerida jäätmete kokkukogumise kui ka töötlemise teistele organisatsioonidele, kes korraldab utiliseerimise.
Kodumasinate sissetoojad praegu jäätmekäitluses ei osale. Süsteemi käivitamise lisakulud võivad kaasa tuua kodumasinate hinnatõusu.
Tootjatel on kaks võimalust: kas katta utiliseerimisega kaasnevad kulud kasumi arvel või panna need tarbija õlgadele. EPL
