See on eraldiseisev vaidlus ja ei puuduta hiljutist riigikohtu lahendit tariifivaidluses, kus võitjaks jäi konkurentsiamet.

Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi ütles ERR-ile, et samuti on erinevad vaidlusalused küsimused - arbitraažikohus peab langetama otsuse konkreetselt küsimuses, kas välisinvestori huve on kahjustatud ja kas sellega seoses peab riik maksma kompensatsiooni.

Kui 2014. aastal ulatus nõude suurus lepinguperioodi arvesse võttes 90 miljoni euroni, siis ajas on see pidevalt muutunud.

"Nõude diskonteerimata hinnanguline summa oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 72 miljonit eurot, see on aga ajas muutuv. Milliseks see lõpuks kujuneb, ei ole täna võimalik veel öelda," rääkis Käi.

Rahvusvahelise vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris Pariisis. Alates sellest ajast on nii ettevõte kui riiki esindav justiitsministeerium oodanud arbitraažist otsust, mille lõpp-tähtaeg on lahtine.

Pooled hindavad tõenäoliseks, et saavad vastuse 2018. aasta alguses.

Rahvusvahelise arbitraažimenetlus on protseduur, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse.