Tallinna lennujaama eile avalikult esitletud lõunapoolses juurdeehituses asuvad oluliselt laiendatud registreerimisala, uus vipikompleks, moderniseeritud pagasisortimisliinid ja kontoriruumid.

Märtsi lõpus avatakse lennujaamas uus kõiki pardaleminekuväravaid ühendav galerii ning läbimurre olemasolevast terminalist galeriisse. Sarnaselt vana terminaliga on ka uue hoone katusesarikate paigutusel järgitud Eestile omast rehielamu stiili.

Praegu töötab hoones veel ligi 300 ehitajat, terminali põhjapoolse pikenduse väljaehitamine ning ümberehitustööd viiakse lõpule käesoleval suvel, lennuliiklusala renoveerimine aga septembriks.

Lõplikult valminud reisiterminalis hakkavad reisijaid teenindama üheksa modernset klaasist silda. Avarate sissepääsude juures asuvad ratastooliga reisijate jaoks ka liftid, mis lubavad neil mugavalt eri tasandite vahel liikuda.

Lähiaja olulisim Tallinna lennujaama puudutav sündmus on Eesti üleminek Schengeni piirirežiimile 30. märtsist. Sellega kaasnevad uuendused nii reisijate liikumises kui ka piiriprotseduurides.

Pärast Schengeni piirireÏiimile üleminekut hakkavad kõik lennud väljuma lennujaama reisiterminali uuest osast. Kõik lahkuvad reisijad ning saabuvad Schengeni-reisijad hakkavad liikuma mööda galerii põhitasapinda. Vastavalt nõuetele on mitte-Schengeni riikidest saabujaile ehitatud aga spetsiaalne eraldatud liikumisala teisel tasapinnal.

Kasv kümme protsenti

AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik ütles, et selle aasta reisijate hulga kasvuks oodatakse 10%, 2009. aastaks võiks aga jõuda kahe miljoni reisijani. Et seda saavutada, langetatakse lennufirmade ergutamiseks alates 1. aprillist maandumistasu kümnendiku võrra.

Uute liinide avamist peaks soosima ka senisest jõudsam kolmeaastane allahindlus-skeem, mis on Loigu kinnitusel üks Euroopa atraktiivsemaid. “Ryanairiga on meil täna siiski palju ületamatuid küsimusi,” tõrjub Loik oletusi kõige tuntuma odavlennufirma peatsest saabumisest.

Reisijate arvu sama hoogsa edasise kasvu ootuses ei välista Loik uue terminali mahu täitumist juba lähema viie-kuue aastaga. “Võimalik edasine lahendus oleks sel juhul näiteks eraldiseisva odavlennufirmadele mõeldud terminali rajamine,” pakub Loik.

Boss ja Joop

Lennuootust aitavad leevendada uued söögi- ja ostukohad. Reisiterminali keskosas avavad uksed Hugo Bossi esinduskauplus, Apollo ja R-Kioski opereeritavad raamatu- ja plaadipood, väljas on Eesti tooted ja suveniirid. Uues galeriiosas paiknevad Joop’i esinduspood, Heinemanni kulla- ja kellakauplus ning reisiäri mitmesuguste tarvikute jaoks. Poodlemise ajaks saab lapsed jätta mängualale mängima.

Kahes uues söögikohas hakkab reisijaid toitlustama ärimajadest tuttav Fazer Amica. Teatud kitsendusena saavad maja viimases otsas asuvat restorani külastada siiski vaid mitte-Schengeni reisijad, mistõttu tuleks sealt lennuväljale avaneva vaate nautimiseks osta pilet vähemalt Londonisse või Peterburi.

Lennujaama avalikus osas hakkavad uusi reisisoovitusi jagama Novatours ja Horizon Travel ning majutusteenuseid pakkuv Booking Estonia.

Tallinna lennujaama reisiterminali arenduse ja lennuliiklusala rekonstrueerimise lõplik valmimisaeg on 2008. aasta hilissuvi, projektide kogumaksumuseks kujuneb ligi 1,2 miljardit krooni. Sellest 830 miljonit krooni moodustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering, ülejäänu tasub Tallinna lennujaam oma vahenditest ning pangalaenudega.

Tartule 34 miljonit krooni

•• Tartu lennurada peab saama pikendatud selle aasta juuli lõpuks, kinnitas eilsel pressikonverentsil AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimes Rein Loik. See peaks tema sõnul avama Tartule võimaluse võtta vastu ka rahvusvahelisi lende. Aasta lõpuks varustatakse ka sealsed lennurajad tänapäevaste tuledega.

•• Esmaspäeval suurendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tartu lennujaama tänapäevastamiskava eelarvet, lisades lennujaama arendamiseks 34 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha.

•• AS Tallinna Lennujaam rahastab projekti lisaks ise 25 protsendi ulatuses. Selle raha eest tellitakse muu hulgas ka reisiterminali rekonstrueerimise projekt.

•• Kokku eraldati ERDF-ist Eestile programmiperioodiks 2004– 2006 lennujaamade arendamiseks 77,93 miljonit krooni.