Üüriarved jahmatavad elanikke


Kopli 100a majaelanik Jaan (25) maksis detsembris üüri 700, jaanuaris 1200 ja veebruaris 1700 krooni.

Jaanuari 500-kroonine lisa on maksekviitungil sooja eest. Veebruari veel 500-kroonine lisa on aga kirjutatud halduskulude taha.

"Veebruaris me enam üüri ei maksnud, sest 500 krooni kütte eest tundus veel kuidagi normaalsena, aga järgmine 500 krooni halduskulude katteks tundus juba imelik," rääkis Jaan. "Pöördusime Kopli Hoonete Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte (KHKME) poole ja selguski, et veebruaris lisandunud 500 krooni on valearvestus."

Kahe nädala pärast sai Jaan veebruari eest uue üürikviitungi, mille järgi tuli tal üüri maksta 1200 krooni ehk 500 krooni vähem. "Imelik, et munitsipaalettevõte ei pidanud vajalikuks vabandada ega ka midagi selgitada," imestas Jaan.

Mehe sõnul on Kopli 100a majaelanikud ennegi imelikke üürikviitungeid saanud. "õnneks on meil majas inimesi, kes viitsivad üürimaksmisel kogu aeg silma peal hoida, sest kui meie munitsipaalettevõtte poole kaebustega ei pöörduks, oleksime kõik nende vead kinni maksnud," kinnitas Jaan.

KHKME juhataja Andrus Kumari sõnul oli tegemist nendepoolse eksimusega. "Vajutati valele arvuti klahvile ja arvuti korrutas küttearve valesti," selgitas Kumar. Juhataja kinnitusel ei ole nad üüriarvetega rohkem eksinud ja seegi kolmele Kopli majale pandud valearve likvideeriti kolme päeva jooksul.

õismäe Järveotsa tee 17a elaniku Liina (50) veebruari soojaarve tõusis võrreldes novembriga kaks ja pool korda. Novembris maksis naine 5,9 ja veebruaris 14,5 krooni ruutmeetrilt. "Siin samas lähedal ühes samasuures õismäe majas maksid mu tuttavad veebruaris 8 krooni ruutmeetrilt," oli naine nördinud.

Haabersti Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte juhtiva inseneri Kalmer Kipsi sõnul on loomulik, et sooja tarbimine on kuude ja majade lõikes erinev. "Põhiliseks soojaarvete kõikumise põhjuseks on ilmastik. Mida külmem on ilm, seda rohkem kulub kütet," põhjendas Kips. Samuti võidakse soojamõõturi näidud fikseerida kuude lõikes erinevalt. ühel kuul tuleb üürnikul maksta näiteks ainult 28 päeva eest ja teisel kuul 32 päeva eest ning ongi soojaarve kuude ja majade lõikes erinev.

Küttearve erinevus majade kaupa võib tulla ka soojaarvesti erinevast reguleerimisrezhiimist ja majja sissekirjutatud elanike arvust. "Kui toad on soojemad, maksavad inimesed rohkem ja kui majja on sisse kirjutatud rohkem inimesi, tuleb rohkem maksta külma vee soojendamise eest," täpsustas juhtiv insener.

MARIKA RAISKI