Uurijad paljastasid Eesti suurima kartellikuriteo

Konkurentsiamet ja prokuratuur lõpetasid Eestis seni avastatud kõige suurema kartellikuriteo uurimise ja esitasid kahtlustuse 8 eraisikule ja 9 firmale. Kahtlustuse kohaselt sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni.

2008. aasta algus on veoäris tegutsejatele keeruline. Kütuse kiire hinnatõus sööb firmade kasumi. Kui RMK kuulutas juunis välja 38 uut viieaastast riigihanget kogusummas 1,7 miljardit krooni, siis  oli hanke võitmine ettevõtjatele elu ja surma küsimus, sest paljud puiduvedajad sõltuvad kas täielikult või osaliselt RMK tellimusest. Nii magusa hanke puhul ei soovi aga ettevõtjad jätta midagi juhuse hooleks ning osa metsavedajate peas küpseb idee, kuidas RMK hankelt maksimaalset kasu lõigata. Konkurentsiameti ja prokuratuuri esitatud kahtlustust lugedes jääb mulje, et kokkumängu eestvedajateks on Folie MP juht Andras Kaasik, Vikingmodumi juht Kaupo Nõmmemees, Iriscorp Metsavedude juht Kaido Sikk ja omanimelise firma juht Margo Novikov. Neid aitab RMK enda töötaja Rainer Laigu. Selle kokkumängu tulemusena kaotab RMK 41 miljonit krooni, kirjutab Äripäev.

Esimene anomaalia tekib pakkumuste esitamisel, kui selgub, et osa firmasid esitas ebatavaliselt palju pakkumusi erinevatele hangetele. Näiteks Vikingmodum osales 38 hankes, OÜ Margo Novikov 36, Iriscorp Transport ja Silvanus Metsaveod 25 hankes. "Ebatavaline oli see, et mõned pakkujad tegid väga palju pakkumisi väga paljudes riigihangetes, mida nad võidu korral poleks suutnud täita. See omakorda põhjustas tagasivõtmisi," ütleb hanke korraldanud RMK töötaja Rainer Laigu ülekuulamisel. Tegelikult on tagasivõtmise põhjus aga muus. "Algusest peale oli selge, et kui mõni firma on teinud 15 pakkumust, siis oligi tal mõeldud see selleks, et osast hangetest hiljem endale, mitte RMK-le kasulikult loobuda," ütleb uurijatele Vilkesti juht Arvi Pettai. Vilkest küll osales riigihankes, kuid viis kogemata hankepaberid valesse kohta ning ei kvalifitseerunud.

Kuu aega enne võtmekohtumist ehk 15., 18. ja 19. augustil avatakse Ussimäel pakkumused. Ehkki pakkumuste sisu peaks olema konfidentsiaalne, ei pea RMK töötajad sellest kinni. Vastupidi, avamise juures viibib hulk ettevõtjaid, kes kirjutavad kogu info üles, sh konkurentide hinnad. Saadud infost pannakse kokku tabel, mis rändab kõikide asjasse pühendatute e-postkasti. Et plaane paika panna, saavad ettevõtjad omavahel kokku, pärast seda algavad omavahelised telefonikõned ja kokkulepped. "Andras Kaasik helistas ja küsis, et kas oleme nõus millestki loobuma, et midagi saada, ja millest me oleksime nõus loobuma," meenutab hankel osalenud Töörõõmu logistik Mart Meeru. Kaasiku pakutud kokkuleppest ta keeldus. Kokkulepe tähendas seda, et esmalt jagati ettevõtete vahel ära piirkonnad ja iga ettevõte arvutas välja talle sobiva hinna. Seejärel lepiti kokku, millised firmad ja kelle kasuks mingis piirkonnas loobuvad. Mitu ettevõtjat tunnistab ülekuulamisel, et osa pakkujaid küsis neilt loobumise eest raha. Kas tegelikult keegi kellelegi loobumise eest ka raha maksis, ei ole uurijatel õnnestunud välja selgitada. Küll aga oli loobujaid massiliselt.

Kokku esitatakse kahel päeval 240 tagasivõtuavaldust. Ehkki vedajad ise põhjendavad tagasivõtmisi veovõimsuse puudumisega, selgub uurimise käigus, et tagasi on võetud just odavamad pakkumised. RMKd kaitseks taoliste tagasivõtmiste puhul tagatise küsimine, miskipärast oli hanke korraldamise eest vastutanud Laigu jätnud selle nõude hankest välja. Tagantjärele tundub uskumatu, et üks kartellikokkuleppe eestvedaja ja tagantutsitaja oli RMK enda töötaja, metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu, kes oleks pidanud hoolitsema, et RMK saab võimalikult soodsad pakkumused. Praegu kahtlustatakse Laigut riigihangete nõuete rikkumises ning konkurentsi kahjustavas tegevuses. Konkurentsiamet hakkas juhtunut uurima RMK juhi Aigar Kallase palvel, kelle avaldus laekus ametile 2008. aastal 13. oktoobril. Võimalik, et RMK juhi kiire reageerimine on põhjuseks, miks uurijad ei suutnud selgitada välja Laigu ja teiste hankega tegelenud RMK töötajate käitumismotiivi. RMK töötaja isikliku kasu saamist ei ole uurimine tuvastanud.