Üürikorterite hinnatõus ajab äärelinnadesse
Dagö laul "Teine Kadriorg" on Tallinnas viimaste aastate jooksul omandanud teistmoodi tähenduse. Kesklinna kunagisi kõrvalisi puumaja piirkondi (Kalamaja, Uus Maailm ja Kassisaba, Kadrirorg) on hakatud üles vuntsima ning kahtlaste rajoonide asemele on kerkinud pealinna populaarseimad pinnad, mida kõik proovivad enda valdusesse saada.
Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Inga Viilebergi sõnul on Tallinnas eelistatuimad piirkonnad kesklinnale lähedal paiknevad linnaosad (Kalamaja, Kristiine, Kesklinn), sealhulgas ka miljööväärtuslikud puumajade rajoonid. Selles ei tundu olevat iseenesest midagi üllatavat – peale renoveeritud majade ilu on kõik olulised asutused ja tasuta ühistranspordiliinid kiviviske kaugusel. Tekib aga küsimus, et kas ja kellele on populaarsed linnaosad enam taskukohased.
Kliendid otsivad Viilebergi sõnul kõige rohkem 2 – 3 toalisi möbleeritud kortereid, mille hind on kesklinnas aga küllaltki krõbe. „Kesklinna atraktiivsete 2-toaliste korterite üürihind on nii öelda paika loksunud, olles keskmiselt 450 eurot. 1-toaliste üürihind on võrreldes südasuvega langenud 300 eurole. Kolme ja enama toaga korterid on hinnaklassis 500-1000 eurot.“ Kui arvestada, et korterite üürihindadele lisanduvad omakorda kommunaalkulud, võib makstav summa kerkida mõnedest kümnetest sadade eurodeni. Seega, klient võib üürida odavamat korterit 450 euro eest, kuid koos lisakuludega peab karmimatel talveperioodidel arvestama 650-eurose väljaminekuga.
Statistikaameti palgauuringute kohaselt saab töötav eestlane netokuupalgaks keskmiselt 678 eurot. Keskmise palga omanikule ei tohiks üle jõu käia kahepeale 2- või 3-toalist üürida. See paneb siiski mõtlema, kuna oletades, et 225 eurot läheb üürile, kuni 100 eurot kommunaalkuludeks, jääks muudeks hüvedeks odavaima korteriga 353 eurot. Kallima 1000-eurose puhul ainult paarkümmend eurot.
Seejuures otsivad Kalamajja või Kesklinna tihtilugu üürikorterit just noored või tudengid, kellele on õppimise kõrvalt keerulisem tööl käia. Enamus teenib arvatavasti raha paindlikuma graafikuga ettekandja või klienditeenindajana. Teenindussektoris saab töötaja netos aga kusagil 410 – 445 eurot. "Kui minu juurde tullakse, siis iga teine elupinna otsija tahab 2-3-toalist korterit Kalamajas või Uue Maailma piirkonnas. Pean aga neid veidi maa peale tooma, sest kuna korterite nõudlus ja pakkumine on hetkel tasakaalustväljas, siis sellise leidmine ja hea hinnaga on keeruline," tõdes As Rime Kinnisvara maakler Ann Uusna. Seega peavad alla eesti keskmise sissetulekuga korterisoovijad üldjuhul leppima alternatiiviga.
Viileberg tõdebki, et kuna enamik kliente planeerivad oma väljaminekud kommunaalkuludeks ja üürimaksudeks, siis kiiremini lähevad üürikorterid äärelinnades. Samas lisas ta, et kuigi Mustamäel, Haaberstis ja Lasnamäel leiab korteri tunduvalt soodsamalt, on ka seal hinnad tõusma hakanud. „Võrreldes eelmise jaanuariga hinnad kasvasid Tallinnas keskmiselt 10 – 15 protsenti. Heas või renoveeritud seisukorras paneelmajade 1-toalise korteri stamphinnaks on kujunenud 180 - 200 eurot, kahetoalisel aga 230 - 250 eurot. Kolme ja enamatoaliste hinnad hakkavad enamasti 280 eurost,“ rääkis Viilberg.
"Teisest Kadriorust" tundub olevat saanud Esimese Eesti pärusmaa, kuid soovi korral võib ka õhema rahakotiga klient sinna sattuda. Üheks võimaluseks on arvestada korterihinna muutustega kuude kaupa. Rohkem vabaneb elamispindu kevade lõpus ning suvel. Tihtilugu leidub häid pakkumisi ka sügise keskpaiku. Küll aga mitte minna esimese korteri ohvriks, sest Viilebergi sõnul kipuvad üürileandjad halvas seisukorras kortereid ülehindama, võttes aluseks turu keskmise.
