Maxima kommunikatsioonijuhi Tambet Asi sõnul jälgivad tarbijad majanduskriisis üha enam kaupluste sooduspakkumisi. „Kaupmeestelt oodatakse üha ulatuslikemaid allahindlusi, pühadetoitude valmistamiseks kasutatakse sooduspakkumistelt hangitut ning üha enam loobutakse valmistoitudest," ütles Asi. „Tarbijad harjuvad üha enam igapäevaste allahindlustega ning tavahinnaga kaupu enam naljalt ei osta."

Uuringust nähtub, et 55 protsenti tarbijatest on olnud sunnitud oma ostukäitumist üldisest majanduslangusest või pere sissetulekute vähenemisest sõltuvalt muutma. Eestlaste pühaderoad valmivad valdavalt koduköögis ning kaks kolmandiku vastanutest tähistab pühi vaid oma pere keskel. 64 protsenti tarbijatest on siiski valmis kulutama munadepühade tähistamiseks sama palju kui mullu. Enamik küsitlusele vastanutest kulutab pühadele tänavu 400-600 krooni.

Peamisteks toodeteks mida eestlased lihavõttepühadeks varuvad on kahtlemata munad, neid ostab 92 protsenti küsitletutest. 78 protsenti tarbijatest ostab heeringat, 68 protsenti kuivatatud ja 65 protsenti värskeid puu- ja köögivilju. Lisaks ostetakse tavalisest enam jahu ja majoneesi. Eksootilisi peoroogi kavatseb osta vaid 7 protsenti ja tavapärastest pisut erinevate peotoitudega kavatseb laua kata tänavu 13 protsenti küsitletutest.

Lihavõtete jumalateenistusi kavatseb külastada vaid iga neljas eestlane, mis on lätlastest (46 protsenti) ja leedulastest (63 protsenti) tunduvalt vähem. Lihavõtted on eestlastele siiski ennekõike munade värvimise, kinkimise ja koksimisvõistluste aeg. 78 protsenti  peredest kavatseb järgida munakoksimise traditsioone. 47 protsenti eestlastest kasutab munade kaunistamiseks sibulakoori ning 51 protsenti kasutab spetsiaalseid munavärve.

Tarbijauuring viidi läbi Maxima kontserni tellimusel. Kõikides Balti riikides viis küsitluse tänavu veebruaris läbi AC Nielsen. Eestis küsitleti 803 inimest.