Mitte-eestlaste osas on teadlikkus märkimisväärselt väiksem - vaid 40 protsenti. Eestlastest on asjaga kursis 80 protsenti vastanutest. Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ja kõige vähem 15-24 aastased noored.

Uuringu teinud Faktum & Ariko projektijuhi Liina Märtini sõnul oskavad enamik vastanutest seostada Rail Balticut rahvusvahelise kiirraudteega.

“Ka avatud vormis antud vastuste põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suur osa seostas projekti kiire rongiühendusega Euroopasse, Balti riikidesse või ka üldisemalt uue raudtee rajamisega,” ütles ta. Märtin lisas, et pooled elanikest teavad, et trass hakkab kulgema Tallinn-Pärnu suunal.

Uuringu kohaselt peab 78 protsenti Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks.

”Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi,” ütles Märtin. Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid.

Uuringust selgus, et Rail Balticust teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73 protsenti ning mittepooldajaid 16 protsenti vastanutest.

Uuringuga kaardistati ka rongiga sõitmise harjumused Eesti elanike seas, mille kohaselt kasutab regulaarselt rongi reisimiseks kümnendik eestimaalastest ja ca 40 protsenti elanikest ei kasuta rongi peaaegu mitte kunagi. Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ja 71 protsenti nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

Uuringu tulemused koguti aprillikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1026 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Mis on mis

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Hetkel analüüsitakse Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivaid trassialternatiive, mille tulemusena selgub sobivaim trass. EL rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Uuringut saab lugeda Rail Balticu koduleheküljel.