Uuring: digitelevisiooni vaatavate perede arv ületas 180 000 piiri
45 000 digikodu vaatas 2009. aasta esimeses kvartalis digilevi ehk õhu kaudu levivat digitaaltelevisiooni, kusjuures ligi 25 protsenti neist olid tasuta digilevi kliendid, selgus uuringust.
Ülejäänud digikodud jagunevad kaabelvõrgu kaudu leviva digi-tv, IP-põhise televisiooni ning satelliittelevisiooni vahel.
Uuringu kohaselt on digilevi populaarsuselt teine digi-tv vaatamise viis just maapiirkondades.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Pihel sõnul on digileviga liituda kavatsevate kodude hulk võrreldes mullu viimase kvartaliga kasvanud üle kolme korra 32 000-ni.
„Sellegipoolest vaatab ligi 118 000 peret veel õhu kaudu levivat vana ja oma aja ära elanud analoogtelevisiooni, mis veidi rohkem kui aasta pärast Eestis välja lülitatakse,“ lausus Pihel.
„Soovitan juba sel suvel soojade ilmade saabudes digiboks hankida ning kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikeseid kohendustöid. Nii hoitakse ära see, et järgmisel suvel digipöörde lõpus kaob kodumaiste telekanalite pilt ootamatult teleriekraanilt.“
2009. aasta 1. kvartalis oli kõige enam õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni vaatajaid Lõuna-Eestis ja Tartu ümbruses.
Lõuna-Eesti vaatas telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenniga 30 000 ning Tartu piirkonnas 24 000 kodu, mis moodustab mõlema piirkonna leibkondadest vastavalt üle 25 protsendi ja ligi 21 protsenti.
Kõige rohkem võetakse analoogformaadis telepilti vastu maa-asulates (70 000 peret), omaette majades või ridaelamutes (60 000 peret) ning pensionäriperedes (52 000 peret). Suurem osa analoog-tv vaatajatest on keskmise sissetulekuga, teenides kuus 3501-5000 krooni pereliikme kohta (51 000 peret).
Digi-tv seireuuringu viis läbi uuringufirma TNS Emor, küsitledes selleks 2009. aasta 1. kvartalis 1520 inimest üle Eesti.
Digilevi on õhu kaudu leviv ning tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon.
Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai.
Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused.
Kui analoogformaadis levib õhu kaudu kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku seitset Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja TV4.
Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, telerit välja vahetada ei ole vaja.
Digiboks ühendatakse vastavalt seadme kasutusjuhendile antennikaabli ja teleri vahele. Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et neid oleks lihtne üles leida.
Kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.
Digibokse ja digitelereid saab osta või rentida elektroonikapoodidest või teenusepakkujate esindustest.
Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse.
Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.
