Uuringu käigus võrreldi EASi ja KredExi kaudu toetust saanud ettevõtteid toetust mitte saanud ettevõtetega. Samuti viidi toetatud ettevõtete hulgas läbi küsitlused ja intervjuud, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Nii EASi kui ka KredExi kliendid peavad toetuste mõju firma arengule oluliseks, kuigi nende osatähtsus on toetuste lõikes erinev.

Toetused on aidanud firmadel luua töökohti, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega töökohti EASi klientide hulgas.

Enim kurtsid ettevõtted toetuste taotlemisel EASist üleadministreerimise ja bürokraatia üle ning KredExi puhul kõrgete intressimäärade ja jäikade toetuse tingimuste üle.

Uuringu ühe olulise aspektina käsitleti tühimõju riski ehk ettevõtete võimekust viia projekte ellu ka ilma toetuseta. Selgus, et vähesel määral esines tühimõju kõigis meetmetes, kuid kõige suuremal määral Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse ja eksporditoetuse programmis.

Tühimõju riski vältimiseks tulevikus on üheks võimaluseks tagastamatute toetuste osaline asendamine finantsteenustega.

Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise eesmärk oli hinnata elluviidud meetmete mõju, mis on aluseks ka uue perioodi ettevõtlustoetuste planeerimisel.