Uuring: ebaõnnestumise hirm on suurim avalikus sektoris ja keskastmejuhtide seas
„Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi teadlaste läbi viidud uuringu üks kõnekamaid tulemusi on see, et organisatsioonide tippjuhid suhtuvad alluvate ebaõnnestumisesse tolerantsemalt kui keskastmejuhid ning äriettevõtete organisatsioonikultuur on ebaõnnestumise osas avaliku sektori omast leplikum. Üsna loogiline on ka see, et inimesed, kes kardavad ise ebaõnnestuda, suhtuvad mittetolerantselt ka teiste ebaõnnestumisse,“ märkis Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi direktor, professor Aleksander Pulver uuringu järeldusi kommenteerides.
Organisatsioonide ebaõnnestumise põhjusena nähakse eelkõige juhtide vähest pingutust (54,6 protsenti vastanutest), majanduslikku olukorda ja konkurentide tegevust (33,5 protsenti) ning kõige vähem ebaõnne (11,9%).
Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar märkis, et ebaõnnestumise põhjusena valdavalt juhtide vähese pingutuse nägemine võib pärssida arengut ja innovatsiooni.
„Uuringu tulemused kinnitavad, et üldiselt on suhtumine ebaõnnestumisesse Eestis tugevalt negatiivne ning see on ka põhjus, miks me tänavusel konverentsil sellest tundlikust teemast räägime. Seisus, kus majandus vajab edasiseks arenguks hädasti innovatsiooni, tuleb lubada ka eksperimenteerimist ja mitte karistada või hukka mõista luhta läinud katsetusi. Edaspidise edu nimel võiksime kõik olla tegusate katsetajate suhtes toetavamad – ilma ebaõnnestumisteta pole ka edu. Eriti kehtib see avaliku sektori suhtes,“ sõnas Tamsar.
Tallinna Ülikooli uuringule vastas üle 200 juhi era-, avalikust ja kolmandast sektorist üle Eesti.
