UURING | Eesti Energia lubjakivi sobib täitematerjalina Rail Balticu ehitamiseks

 (26)
Estonia kaevandus
Estonia kaevandusFoto: Joosep Tiks

Eesti Energia põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkiv lubjakivi sobib raud- ja maanteede ehitamisel täitematerjaliks, kinnitab värske Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) uuring.

Lisaks jõudis uuring järeldusele, et Eesti Energia lubjakivi kasutamine Rail Balticu ehitamisel võimaldab leevendada keskkonnakahju, mis kaasneks uute karjääride avamisega.

Kontserni tütarettevõtte, Enefit Kaevanduste juhi Andres Vainola sõnul on Eesti Energia üks eesmärkidest suunata põlevkivi kaevandamisest üle jääv lubjakivi taaskasutusse, sest vastasel juhul tuleb see ladustada mäkke, mis ei kujuta küll keskkonnaohtu, kuid ei ole maavarade efektiivse kasutamise seisukohast kõige mõistlikum.

“Meil tekib aastas põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena ligi 4 miljonit tonni lubjakivi, millest täna tehakse killustikutooteid vaid mõnisada tuhat tonni aastas. Samas näeme, et lubjakivil võiks olla palju suurem kasutus kas või teede, raudteede ja muude suurte taristuprojektide ehituse juures,“ lausus Vainola.

See oli ka põhjus, miks Eesti Energia sõlmis eelmise aasta augustis tehnikaülikooliga koostööleppe, et uurida, milline on lubjakivi kvaliteet ja kas see sobib suurte taristuprojektide ehitamiseks.

Vainola sõnul on Eesti Energia juba tõestanud, et ka logistiliselt on võimalik lubjakivi Ida-Virumaalt konkurentsivõimelise hinnaga teise Eesti otsa raudteetranspordiga vedada. 2018. aastal müüs Eesti Energia Pärnumaale esimesed 50 000 tonni lubjakivi ning ka maikuus on nõudlust veel 25 000 tonnile erinevatele lubjakivitoodetele.

Seotud lood:

TalTechi uuringu käigus avati kolm reaalselt töötavat ja pidevalt transpordiga koormatud raud- ja maantee lõiku, kus oli varem Eesti Energia lubjakivi teede rajamiseks kasutatud. Nendeks katselõikudeks olid lõik Oru jaama peateest, Jõhvi-Uikala maanteelõik ja RMK Kärekonna metsatee lõik.

Uuringutulemused kinnitasid, et Eesti Energia lubjakivikillustik sobib oma tehniliste näitajate poolest kombineerituna liivaseguga raudteede ja teede muldkehade alumiste kihtide ehitamiseks.

Uuring tõi välja, et aheraherainest rikastamise teel toodetud lubjakivikillustikku segatuna kindlas vahekorras kvaliteetse täiteliivaga saab kasutada ka Rail Balticu Eesti alale jääva trassi raudteealuses muldkehas. Täpsemad nimetatud materjali kasutuskohad ja mahud selguvad põhiprojekti koostamise käigus.

Uuringu käigus hinnati ka sotsiaalmajanduslikke ja looduskeskkonna mõjusid ning jõuti järeldusele, et Eesti Energia lubjakivikillustiku kasutamine Rail Baltica muldkeha ehitamiseks vähendab uute liiva- ja lubjakivi kaevanduste avamise vajadust ning seeläbi leeveneks Rail Balticu keskkonnamõju.

Andres Vainola sõnul uute kaevanduste avamist siiski lõplikult välistada ei saa, sest Rail Baltica lubjakivikillustiku ja liiva ning kruusa vajadus ületab mahu, mida Eesti Energia põlevkivitööstus suudaks pakkuda. Samuti vajavad ehitusmaavaradest toodetud ehitusmaterjale nii tulevased suured maanteede arendused kui ka üldine ehitussektor.

Eesti Inseneride Liidu presidendi ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi sõnul on tal hea meel tõdeda, et Tallinna tehnikaülikooli teadlaste analüüsid ja katsetulemused tõendavad Eesti Energia Estonia kaevandusest pärineva lubjakivi killustiku omaduste vastavust täna rajatavate keeruliste taristuobjektide ehitusmaterjalidele esitatavatele nõuetele.

"Eesti Energia põlevkivienergeetika tootmisprotsessi kõrvalprodukti kasutamine võimaldab oluliselt säästa Eestimaa loodust ja praktiseerida ringmajandust,” ütles Hamburg.