Uuring: Eesti on edukas eurorahade kasutaja

KPMG uuring näitab, et aastatel 2007-2009 oli Eesti kõige edukam Euroopa Liidu struktuuri- ja põllumajandusfondide rahade kasutaja Kesk- ja Ida-Euroopas (KIE).

Uuritud kümne KIE riigi seas on Eesti ainus, kes on tänaseks võtnud kohustusi ligi 44 protsendi kasutamiseks riigile eraldatud ELi toetusrahadest.

Eesti toetuste eelarve kokku on ligi 80 miljardi suurune. Kõige tulemuslikumalt on Eesti rakendanud ELi toetusi transpordi valdkonnas.

Võrreldes teiste riikidega on kõige vähem sõlmitud kokkuleppeid energiasektori toetuste eraldamiseks.

Lisaks tulemuslikule toetusrahade rakendamisele on Eesti suutnud hästi kohaneda antud toetusperioodi jooksul avaldunud finantskriisiga. ELi fondide puhul keskendus riik toetusrahade eraldamiseks loodud süsteemide lihtsamaks ning kiiremaks muutmisele,“järeldas Eestis uuringut koordineerinud KPMG ärinõustamise juht Karin Rätsep.

Analüüsides viimase aasta arenguid joonistub terves KIEs selgelt välja trend, mille kohaselt toetuste rakendamisel ollakse edukamad valdkondades, kus tuleb teha suuremahulisi investeeringuid, näiteks transpordi vallas.

Eestis on erandlik seis suure eelarvega põllumajanduse ja maaelu toetusprogrammide puhul, kuna toetusesaajatele on osutunud keerulisemaks omafinantseeringu kaasamine.

Aastani 2013 on Eestil võimalus investeerida ELi toetusraha kokku ligi 66 miljardi krooni ulatuses. Koos riikliku kaasfinantseerimisega investeeritakse erinevate valdkondade arendusse ligi 80 miljardit krooni.

Suuremad perioodi jooksul toetatavad valdkonnad on energiamajandus, ettevõtlus, haldusvõimekus, haridus, infoühiskond, keskkonnahoid, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus, transport, tööturg ning põllumajandus, maaelu ja kalandus.

Perioodil 2007 - 2009 on Eesti võtnud enim kohustusi toetusrahade eraldamiseks transpordi, ettevõtluse arendamise, keskkonna ja inimressursi arendamise vallas.

Antud toetusperioodil on terves KIEs ligi 45 protsenti ELi toetusrahadest (kokku ligi 120 miljardit eurot) võimalik investeerida
transpordi, põllumajanduse ja kalanduse sektori edendamiseks. Samuti on EL tervikuna enim toetamas inimressursi, keskkonnahoiu ja ettevõtluse arengut.

Kõige vähem investeeritakse seitsme aasta sees EL rahasid tervishoiu
edendamisesse.